Tehnokratt W218 / 05.05.02: wireless levib

• LAIEND:
• DIKTORITEKST:
• ESINEJATE TIITRID: (kui siin ei ole, siis üheselt kirjas medialogis)
• TÄNAME:
• MEDIALOG: krt_w218.ale
• VÕTTED:

[pets] Käes on järjekordse Tehnokrati aeg ja me võtame veelkord ette traadita interneti, sest tundub et tänu Eurovisioonile on paar olulist kohta endale traadita võrgud saanud. Saate teises pooles aga vähem-tehnilist juttu teemal Netti-Nysse ehk e-Tampere koolitusprojekt ja nõuandeid nigu ikka.

Algusnupp 3 min: IDkaart kõlbab või mitte?

[pets] Alustame aga sealt, kus eelmine kord lõpetasime ja nimelt pass.ee korduma kippuvate küsimustega. Nimelt laekus sinna vahepeal üks selline, mis harilikust kirjakasti-rubriigist erinevat käsitlemist väärib. Küsib Mirjam:

Esitasin ID-kaardi isikuttõendava dokumendina Viljandi Postkontoris paki kättesaamiseks. Seda ei aksepteeritud! Postimüügifirmad olevat kokku leppinud, et paki saab kätte ainult passi või juhiloa esitamisel! Neist kumbki ei ole ju kohustuslik siseriiklik dokument?!

[pets] egas midagi, tuleb järgi uurida, kas tegu on tõesti seadusevastase seisukohaga või lihtsalt arusaamatusega.

(miski lõppmoraal, või äkki sobib intekas ise lõpetama. näeb)

Põhiteema 8 min: wireless levib

[pets] Ajal kui kogu rahvas üritab lahti mõtestada Eurovisiooni ootel välja toodud märki Welcome to Estonia on grupp revolutsionääre otsustanud hoopis lihtsamal ja odavamal moel Eestisse saabujate tähelepanu tõmmata -- nimelt pakkudes tasuta traadita internetti.

[veljohaamer] miks ta revolutsiooniga tegeleb? mis asi on wifi? mis silt see lennujaama ukse peal on?

[antoveldre] kus lennujaama osas traadita võrk levib, miks nad otsustasid selle panna, kuidas asi toimib ja kui keeruline / lihtne see oli, kas pileteid kah müüb neti kasutamise eest

(minu mõte: alustame temaga check-in sissetulekust sest seal on levi olemas, edasi võiks seletades minna teisele poole piiri ootealasse -- aga seal piirikontrollis ei tohi mõistagi filmida. teeks midagi sellist äkki, et me läheme ukseni, kaamera näitab "ei filmile" silti ja siis on natu aega musta pildiga juttu ja kolistamist teemal miks nad otsustasid, ja siis juba teisel pool ootealas (kus tegelikult vahelae peal on accesspoint) edasi, et kuidas asi tehti, lihtne/keeruline jne)

[pets] (tuleb lennujaamast linna poole?) See oli nüüd hästi lihtne ja odav lahendus, mis aga igal juhul peaks kohe Eestisse saabudes meie maast arenenud mulje jätma. Tegelikult oleme sellistest lihtsatest lahendustest ka varem rääkinud, ja nagu Veljo ütles -- kes tahab võib aga wifi.ee alt järgi vaadata kus veel on võimalik tasuta raadiovõrku kasutada.

(hmm, mulle miskipärast tekkis mõte, et siin võiks olla üleminek sellise järsu pööramisega, ehmataks vaest televaatajat veidi :-)

[pets] pöörame nüüd aga teise suunda -- kes veel ei tea, siis see siin on ühe Tallinna lähedase asula järgi nimetatud Suurhall ning meie jaoks oluline mitte niivõrd Eurovisiooni toimumispaigana kuivõrd selle pärast, et siin toimib Eesti ja nähtavasti ka Baltimaade vingeim raadiovõrk.

[ET keegi] mis seal on, kelle jaoks loodud, kuidas erinev lennujaama lihtsast lahendusest, kuidas kasutajad sisse pääsevad.

[pets] Et saada veidi aimu sellest, millised võimalused konverentsikeskuses toimiv raadiovõrk annab, tuletan meelde eelmist suve Barcelonas Microsofti TechEd'il, kus 6000st osavõtjast 4500 raadiovõrku kasutas -- ma võin istuda suvalisel loengul, laadida netist esineja presentatsioonifaili ja sinna oma arvutis kommentaare lisada või siis esineja poolt mainitud veebiaadresse kiigata ja need oma lingikogusse lisada. Hoopis vingem on aga see, mille koha siliconvalley.com' i kolumnist Dan Gillmor ütleb Journalism 3.0 ehk Ajakirjandus versioon 3. Dan kuulas parasjagu PC Forum’il ühte ettekannet traadita võrkude teemal ja kirjutas samas selle kohta kommentaare oma ajaveebi. Esineja lõpetas, istus oma kohale, võttis ette sülearvuti… ja kui jõudis kätte küsimuste-vastuste aeg mainis lavalt, et Dan on mõnest seigast veidi valesti aru saanud, tegelikult on see hoopis nii ja too pigem naa.

Ehk et traadita võrk tekitab võimaluse, et saalis olijad hakkavad omavahel suhtlema, täiendavad ja kommenteerivad esinejat -- ja siin ei ole tegu mingi tehnoloogilise haibiga "tehke nii ja tehke naa", need kasutused on tekkinud lihtsalt tänu sellele, et võrk on olemas. Kui nüüd keegi peaks küsima, et miks ühes viimase aja populaarsematest konverentsikohtadest SAS Radissonis raadiovõrku ei ole siis -- ma tõesti ei tea. Võibolla nad on mõnelt teiselt planeedilt?

[pets] Läheks aga siiski korra veel tehniliseks. Põhimõtteliselt on kõik see tasuta võrgundus hea, aga kes on eladeski pidanud oma sülearvutiga ühest võrgust teise kolima teab, et seal on terve hulk seadistusi vaja muuta -- netiproksid, postiserverid jne. Lisaks tekib varem või hiljem võrgupidajatel soov selle eest ka veidi raha küsida ja see õnnestub ainult juhul, kui rahaküsimine on eriti valutult korraldatud. Nokial on juba mitu aastat mõte müüa SIM-kaardi pesaga võrgukaarte, aga ma eriti ei usu selle lahenduse edusse. Hoopis vingem lahendus kannab nime Nomadix ja see on tõsiselt cool.

[toomaskadarpik] mida nomadix head teeb... kuidas mina saaksin kah teenusepakkujaks hakata.

(loodetavasti saab Tomilt ka miski asja mis lõppu sobib, teemal kuidas mina saan oma alla 5 tuhhi maksnud RGga hakata raha teenima)

REKLAAMIAUK

Sarviku nupp 2:38min

(lindis olemas)

Lisateema 4min: Netti-nysse???

[pets] See oli nüüd nõuanne sellisele keskmisele kasutajale, võtaks aga ette ka midagi päris algajate jaoks. Nimelt peeti eelmisel nädalavahetusel Tartus Raekoja platsil interneti 10ndat sünnipäeva, ning seal oli kohal ka Tampere raamatukogu netibuss ehk kohalikus keeles lihtsalt Netti-Nysse mis tegeleb üsna Vaata Maailma koolitusprojekti laadse ettevõtmisega.

(intekad digist kokku panna)

[pets] nagu vahest pildist märgata oli käisid bussi vaatamas ka meie Vaata Maailma koolituse korraldajad ning buss ise käis külas Tartus Scania busside valmistajate juures kes ütlesid, et oleksid kohe valmis ka ise midagi sarnast kokku panema. Minu ainus kartus seejuures -- Netti-Nysse on saanud niivõrd popiks, et neid tahetakse muudkui linnaosapäevadele, messidele ja mõni aeg tagasi tuli koguni Brüsselis käia. Ja seda kõike koolituse-aja arvelt. Aga eks propagandatöö tahab tegemist ja e-maailmavaate reklaamiks on see väidetavasti üks lihtrahvale arusaadavamaid vahendeid.

Allandi nõuanne 1:45 min

(juba lindis olemas: pildi sisse peitmine?)

Küss ja Vass 2min

(hmm, teeks BCSi poes, seal palju monitore? lõpu kah siis sealt)

K: Priidu: Oleks küsimus, et millised parameetrid on monitori ostmisel olulised. Monitori oleks vaja kodu arvutile, millega saab tööd teha ja ka vahel mänge mängida.

V: Esimene tingimus on see, et silma ei rikuks. Usun, et enamuse jaoks sobiva hinnaklassiga on 17-tollised monitorid kas trinitron-kineskoobiga mille tunneb ära kahe vaevumärgatava horisontaalse joone järgi mis üle pildi jooskevad või siis päris lameda ekraaniga. Kindlasti ei maksa montori ostma minnes hakata otsima võimalikult odavat 17-tollist -- sihtida maksaks ikka sinna keskele, sest sinu ja su laste silmad maksavad kindalsti rohkem kui tuhatkond krooni kokkuhoidu. Soovitades keskmise hinnaklassi monitori võin nähatavasti rääkimata jätta asjasse puutuvad resolutsioonid ja sagedused, sest nad kõik peaksid tänapäeval piisavalt heade parameetritega olema. Küll maksaks veidi paksema rahakoti puhul kaalud juba hoopis lamekuvari ostmist -- nende hinnad on viimasel ajal üsna madalale tulnud, eriti kui arvesse võtte et 15-tolline lamekuvar on oma pildipinnalt võrreldav pigem 17-tollise tavamonitoriga. Lamekuvari valimiseks on aga kindlasti vaja minna poodi ja neid töötavana võrrelda -- pildi erksuses on üsna suured vahed sees, samuti selles, kui laia nurga alt pilt üldse näha on.

K: Ja siis üks õigusalane: nimelt tunneb Kullekas huvi, kas ta tohib teistele Linuxi-CDsiud kirjutada ja selle eest ka veidi raha küsida.

V: Üldiselt on nii, et GNU GENERAL PUBLIC LICENSE lubab teenustasu võtta näiteks cd kirjutamise eest ehk siis tasu sinu vaeva ja kasutatud toorikute eest, samuti selle eest et sa kellelegi Cargobusega CD kohale saadad jne. Aga loomulikult tuleks enne väga korralikult läbi lugeda konkreetse distributsiooni kohta käivad reeglid, näiteks rääkisime me mõned saated tagasi Mandrake Linuxist -- selle tavalist 3 CDd võid vabalt jagada, aga neil on olemas ka oma maksuline kasuajate klubi, kus näiteks hõbe-tase saab endale ka Sun'i versiooni OpenOffice.org kontoritarkvarast ehk StarOffice'i. Ja seda sa teps mitte ei tohi tasuta jagada, kuigi ma pean tunnistama et mõnel Eesti veebilehel on Mandake-Linuxi osana ka StarOffice'it mainitud. Ei tea, kas tegemist on lihtsalt näpukaga või tõesti suudetakse ka vabavara levitamisel leida võimalusi seadusest mööda astumiseks.

Lisaks arvab selle teema juures Shadow, et sellist äri ajama hakates oleks tarvis ka ennast vähemalt FIEna ehk füüsilisest isikust ettevõtjana arvele võtta, sest meil siin Eestis on olemas selline riigiasutus nagu Maksuamet kes eriti ei salli, kui põrandaalust äri aetakse. Shadow jätkab:  Võibolla saab Sinust nõnda kuulus tarkvara ärimees. Samas võiks pakkuda inimestele tasulist support-it. On väga vähe inimesi eestis kes saaksid koheselt asjaga hakkama ja tegijaks.

Lõpu lehv-lehv

[pets] Ja ongi selleks korraks jälle Tehnokratt läbi -- aga kuulake meid ikka kolmapäeval kell 1033 ja 1233 Kuku-raadios ning järgmisel pühapäeval oleme jälle sinu pildipurgi sees. Minu ja kogu saatetiimi poolt aga nigu ikka -- lehv-lehv ... ja kuulake siis ikka linnuksite laulu.

Kommenteeri!