Tehnokratt W217 / 28.04.02: robotex 2002

• LAIEND:
• DIKTORITEKST:
• ESINEJATE TIITRID: (kui siin ei ole, siis üheselt kirjas medialogis)
• TÄNAME:
• MEDIALOG: krt_w217.ale
• VÕTTED:

[pets] Käes on järjekordse Tehnokrati aeg ja me võtame seekord ette robotid -- täpsemalt öeldes robotite võistluse, sest eelmisel sügisel alustanud Robotex saab järje Robotex2002 näol ja see saab olema Open -- ehk kes tahab võib kampa lüüa ning arvatavasti on viimane aeg vähemalt plaanimisega pihta hakata. Saate teises pooles aga korraline mängunurk ning ka saate alguseteema on mängudega seotud.

Algusnupp 3 min: kuidas ehitatakse Võrgupidu?

[pets] (siia sissejuhatuse teeb homme kui läheme intekat tegema)

Põhiteema 8 min: Robotex 2002

(nimelt toimub sügisel jälle Robotex ja seadpuhku on osavõtuks olemas ka "vabaklass". ülesanne: ehitada masin mis suudab toast kokku korjata kõik musta värvi pallid ja mitte ühtegi valget, ITKolledzi omadel võtab prototüüpi juba kuju)

[pets] Minumeelest on Eesti Arvutiklubi ehk Võrgupidude korraldajad eeskujulikuks näiteks selle kohta, et kui sul pole palju raha aga see-eest kõvasti tahtmist ja veenmisoskust siis saab ka meil Eestis päris vägevaid asju ette võtta. Aga võtaks järgmisena ette ühe veidi vähem tuntud ettevõtmise mis minu meelest vähemalt sama palju tähelepanu ja toetust vääriks -- nimelt Robotex 2002.

lõpukas:

[pets] (hmm, selle teeb vist homme, robotite juures?)

REKLAAMIAUK

Sarviku nupp 2min

(sarvik ise katsub teada, mis teeb)

Lisateema 5min: Mängundus

(lauri ise teab mis teeb)

Tehnilisem nõuanne 2min

(Allandi varasalvest)

Küss ja Vass 2min

Seekordsed küsimused ja vastused tulevad aga mitte meie foorumist, vaid pass.ee korduma kippuvate tehniliste küsimuste listist.

K: Kõigepealt: Mis vahe on IDkaardi kiibil, telefonikaardi kiibil ja SIM-kaardi kiibil?

V: Tegelikult võiks loetelu erinevatest kiipkaartidest vabalt jätkata sest maailmas on palju eriotstarbelisi aga välimuselt sarnaseid kaarte. Et mitte liiga tehniliseks minna võiks seletada nii, et nende kontaktide taga on peidus pisike arvuti -- aga sõltuvalt kaardi kasutusest on sellel kas rohkem või vähem mälu, võimsam või lahjem protsessor ja nii- või naasugused lisaseadmed.

Näiteks Eesti IDkaardi kiibiks on ORGA Micardo public 2.1, selle peale on loodud võimalus talletada isiku kohta käiv info (nimi, isikukood jne -- sama mis kaardile trükitud) ning lisaks digitaalse allkirja andmiseks vajalikud salajased võtmed, neile vastavad avalikud võtmed koos sertifikaatidega ja loomulikult nende kaitseks vajalikud süsteemid -- lihtsalt seletades PINi küsimine ja veidi keerukamalt näiteks see, et sinu salajane võti kunagi kaardilt ei lahku (kaardi protsessor allkirjastab temale saadetud dokumendi või selle sõnumilühendi, võtmed luuakse kaardil).

Mobiilioperaatorite SIMkaardid sobivad kasutaja tuvastamiseks ning annavad kasutajale mugava võimaluse telefoniraamatut jms talletada, telefonikaardi eripära on aga vahest see, et taksofon oskab talle öelda kui palju raha tuleb maha arvestada pärast kõnet. Kes tahab leiab viited IDkaardi sisule ja suhtlemisprotokollile pass.ee veebist, kui sul on IDkaart -> Tehniline kirjeldus alt.

K: Edasi: tuntakse huvi kuidas oleks IDkaardi kasutamisega Maci ja Linuxi all.

V: On olemas selline vabavaraline projekt nagu MUSCLE mis tegeleb kaardidraiverite loomisega Linuxi jaoks -- ja levinumad kaardilugejad peaksid olema seeläbi ka toetatud. Maciga on lugu nadim, aga kuna nende OS X on kah Unixiline siis seda toetab seesama MUSCLE projekt. Vanemate Maci OSide jaoks on kuuldavasti samuti kaardlugeja-tugi olemas, aga sellega laiemalt tegelenud SmartAxis on tänaseks pankrotis ja ainsad viited, mida anda oskan, on antud teema vestlused internetis.

Aga see käis kaardilugejate kohta -- teadupoolest on vaja veel ka tuge Eesti IDkaardile. Huvi operatsioonisüsteemist ja netibrauserist sõltumatute lahenduste järgi on olemas ning vastavad komponendid ka kirjutamisel või katsetamisel (mh draiverid Linuxi jaoks ning Java-appletid allkirjastamiseks, mis peaksid ka Maci jaoks sobima). Paraku pole need hetkel veel avalikult veebi riputamiseks "piisavalt valmis" -- küll võiks siinkohal anda vihje, et asjaga tegeleb Eesti Ühispanga arendusosakond kes plaanib kirjutatud tarkvara pärist kosmeetilist silumist kuulutada Open Source'iks ehk Linuxi-fännidel on hea võimalus seda edasi arendada. Vajalikud viited Ühispanga omadega ühenduse saamiseks leiab jällegi pass.ee küsimuste-vastuste alt.

K: Ja veel sellised küsimused: Kas ID-kaardiga saab e-posti allkirjastada kasutades outlook 2000-t ja kas Windows 2000 võimaldab ID-kaardiga sisselogimist?

Aga mis puutub Widowsisse sisselogimisse, siis selleks peaks olema võimalik kasutada Utimaco pakutavat tarkvara, küsi lähemalt http://www.stallion.ee/ omadelt), lisaks on IT Süsteemid kirjutamas ka oma lahendust -- nende KKK lehel on ka vihje, et asjahuvilised võivad lahkelt ühendust võtta.

K: Ja lõppu veel üks ... ütleme et tänukiri seoses tehnilisemt sorti küsimusega. Nimelt: kuidas panna oma veebileht külastajatelt IDkaarti küsima ehk kuidas luua juurde IDkaarti kasutavaid teenuseid?

V: Ja vot siinkohal tahakski tänada Mihkel Ütti Seesam Elukindlustusest kes pani www.pension.ee tunnistama IDkaardi ja lisaks oli nii lahke ja saatis õpetuse Microsofti Internet Information Serveri seadistamiseks ka pass.ee'le nii et iga asjast huvitatu võib oma käe peal järgi proovida, kui lihtne on mistahes veebiteenus panna IDkaarti kasutama. Kes millegi vähegi laiemat huvi pakub pääseb oma saavutusega kindlasti ka pass.ee toimivate teenuste lehele!

Lõpu lehv-lehv

[pets] Ja ongi selleks korraks jälle Tehnokratt läbi... või õigupoolest on mul jälle üks moblateema nõks varuks mida ei osanud kuhugi mujale pista.

Nimelt -- WAP. Päris paljudes uutes telefonides on see sees, selline minibrauser mida mina kasutan parkimise eest tasumisel aga millega saab ka muud lõbusat teha -- näiteks minut.ee uudiseid lugeda -- näe, keegi on just leidnud BNSi uudistevoost nupu milles kirjas, et Hiina armees on pärast vallandamistelainet järele jäänud 2,5 inimest. Aga selle kõige seadistamine on vähemalt minu jaoks alati liiga keeruline tundununud. Juba mõnda aega on selleks aga lihtne lahendus: sa saad WAP-seaded tellida endale SMSiga. EMTi puhul on vaja saata numbrile 1711 sõnum millel sisuks lihtsal WAP või juhul kui sul on GPRS-võimeline telefon siis vastavalt WAP Nokia või WAP Ericsson. Mõne hetke pärast saad sõnumi ja sulle pakutakse võimalust seaded salvestada ning seejärel võidki minna vaatama, mis asi see WAP tegelikult on. Radiolinja puhul tuleb saata numbrile 15300 sõnum vastavalt WAP või WAP GPRS, Tele2 puhul saab seadistused saata veebilehelt, paraku pole neil aga GRPSi ehk maksta tuleb surfimise aja ja mitte vastuvõetud infomahu järgi. Aga proovige igal juhul järgi, enam lihtsamaks need seadistused minna ei saa!

Ja nüüd on tõesti kõik. Kolmapäeval kell 1030 ja 1230 oleme Kuku-raadios ning järgmisel pühapäeval 1815 jälle sinu pildipurgis. Minu ja kogu saatetiimi poolt aga nigu ikka -- lehv-lehv ja kuulake siis linnuksi laulu!

Kommenteeri!