Tehnokratt W214 / 07.04.02: Lepatriinud & muu maagia

• LAIEND:
• DIKTORITEKST:
• ESINEJATE TIITRID: (kui siin ei ole, siis üheselt kirjas medialogis)
• TÄNAME:
• MEDIALOG: krt_w214.ale
• VÕTTED: teisip Petsi spiigud, kolmap Kontakt2002

[pets] Käes on järjekordse Tehnokrati aeg ja meie seekordne saade jaguneb üsna üheselt kaheks: saate teises pooles oleme keskmisest tehnilisemad ja jätkame eelmise nädala saate vaimus -- nimelt olen vahepeal tegelenud vabavara testimisega nii kontoritarkvara kui Linuxi osas. Aga saate esimese poole pühendame meie iga-aastastele lepatriinu-lipsudele ja Kontakt-messile. Alustame loomulikult olulisemaga neist kahest.

Oluline teema 6 min: Lepatriinu-lipsustamine

[pets] (algusspiik, seletab lipsudega et milles asi, ja et igaüks saab võimaluse vabandada välja ja pakkuda mõni tema omast hoopis väärilisem pisike idee. ja meie seekordsed lipsusaajad on:)

[saaja 1] (pilt saamisest kolmap õhtul? miski muu pilt temaga? + Petsi tekst ca 40 sek mille eest) (saajalt lühike kommentaar selle kohta, kes tegelikult vääriks lipsu)

[saaja 2] (pilt saamisest kolmap õhtul? miski muu pilt temaga? + Petsi tekst ca 40 sek mille eest) (saajalt lühike kommentaar selle kohta, kes tegelikult vääriks lipsu)

[saaja 3] (pilt saamisest kolmap õhtul? miski muu pilt temaga? + Petsi tekst ca 40 sek mille eest) (saajalt lühike kommentaar selle kohta, kes tegelikult vääriks lipsu)

[pets] Ausalt öeldes on meil üks veidi teist sorti kaelapanemise auhind veel varuks ja see koosneb kahest osast: nöör ja seep. Nimelt on meie tähelepanu köitnud viimane kuu aega kestev jant parteinimekirjade ümber: keegi tellis, keegi teostas ja meie kõik maksime kinni süsteemi, kus andmeid hoitakse arvutis mitte andmebaasis või vähemalt tekstifailis -- vaid andmetest tehtud piltidena. EPL asus nende sisuga tutvuma ja Postimees oli esimene kes sai maha täiesti revolutsioonilise liigutusega IT-vallas: viis andmed andmebaasi kus on võimalik teha lihtsaid päringuid. Äärmiselt kiiduväärt. Paraku ei suuda ma otsustada, kas see seep ja nöör peaksid minema pildi-registri tellijale, tegijale ... või äkki oli sellise lahenduse taga hoopiski poliitiline soov register just-nagu valmis teha? Ma arvan, et annan selle komplekti lihtsalt Kontaki korraldaja ehk Eesti Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsioonifirmade Liidu kätte vastutavale hoiule et see tobe näide arvutifirmadel pidevalt silme ees oleks.

(teeb kolmap, kui Petsil lipsud olemas)

Lühem teema 5 min: Kontakt 2002

[pets] Aga läheks nüüd korraks ka tõsiseks ja katsuks hästi lühidalt lahti seletada, mis asi see Kontakt-mess üldse on. Nimelt on arvutimess kui bokside vahel ringikäimise üritus juba mitu aastat surnud ja selle asemele on tekkinud sügisel foorum Visioonist Lahendusteni ja kevadel Kontakt mis koosneb pea kahesajast firmaseminarist, sekka muidugi ka üldisemat arutelu olulistel teemadel.

[andres haamer] miks, kellele

[pets] Paraku kipub iga aasta vaatama osalejate nimekirjast vastu natuke liiga palju arvutifirmasid ja liiga vähe neid muid firmasid, kelle jaoks kogu see informatsioon tegelikult mõeldud on.

[lembi] kuidas sedapuhku rahvas jaguneb

[pets] Aga sisust: eelmine aasta Kontaktil oli rõhk keerulistel võtmesõnadel nagu CRM, XML jne, siis sedapuhku tundukse rõhk olevat millelgi hoopis muul -- arvutiseltskond üritab paika panna, kuidas ta saaks tema kliendiks oleva firma jaoks kasulik olla ja sellest ka sellised löövad pealkirjad, mille üle isegi SLÕhtulehe ajakirjanikud siiralt uhkust tunneksid. Näiteks: (emma kummaga lühike intekas)

• Ratsa rikkaks bittide seljas (Kaido Saarma)
• IT outsourcingu täislahendus - haiguste ravi garanteeritud? (Antti Aasma)

[pets] Ehk mulle tundub, et arvutifirmad hakkavad muutuma praktilisemaks ja ka ise tasapisi tehnoloogiat kasutama. Superheaks näiteks selles vallas on Tiit "Parasiil" Paananen:

[parasiil] kuidas tema oma esinemise tegi ja miks

(jupike parasiili õppevideost)

[pets] Wow ütleksid sellepeale ameeriklased. Aga sellega sedapuhku Kontaktilt lõpetama lootes, et äkki meil õnnestus jätta sellest mulje kui mitte-arvutiinimestele mõeldud üritusest...

REKLAAMIAUK

Sarviku nupp 2min

(sarvik ise katsub teada, mis teeb)

Tagumine teema 6min: Pets goes Linux

[pets] (miski vee ääres?) Eelmisel nädalal rääkisime vabavarast keskmise kasutaja arvutis ja jõudsime järeldusele, et aeg on jõudnud piisavalt kaugele seda vähemalt proovida, eriti kuivõrd aprillis on valmis saamas rida huvitavaid programme. Ja nii otsustasingi kõik enda peal järgi proovida ja tundmatus kohas vette hüpata, alustades meie esimesest soovitusest: kui vajad näiteks raamatupidamis- või graafikatarkvara mis on olemas ainult Windowsi jaoks alusta katsetusi tasuta kontoritarkvaraga. Soovitusi 2: 602ProPCSuite ja OpenOffice.org.

(boksis: salvestan ekraani pealt katteriba ning kirjutan sinna juurde teksti, õigupoolest kopeerin selle PM jaoks tehtud loost mis on mule hetkel ma-ei-mäleta-ise-kah-enam millises arvutis)

[pets] (toompea? miski kontorihoone?) Ehk pisikesed ebamugavused aga ma olen päris kindel, et koju ma endale enam MS Office'it ei osta ega piraadi -- 602ProPCSuite käib mulle küll. Ja kontorisse soovitaks vahest proovida OpenOffice'it. Ainult et ühte sotsiaalset kokkulepet oleks hädasti vaja -- et fännid OpenOffice'i eestindaksid ja riik veidi raha välja käiks et me saaksime eestikeelse spelleri ja poolitaja. See ei peaks eriti kallis olema.

[pets] (järve selveri juures?) aga läheme edasi: ma pole elus veel kordagi proovinud arvuti peale Windowsi asemele või kõrvale ka Linuxit installida. Õnneks on mul laenuks üks suurema kõvakettaga HP Omninbook ja kuna suured arvutitootjad nagu HP ja IBM valjuhäälselt Linuxit toetavad ei tohiks see ju probleemiks olla? Minu esimene probleem tuli aga täiesti ootamatust suunast: nimelt millist Linuxit eelistada? Nimelt on olemas hulgaliselt erinimelisi distributsioone -- nagu näiteks võiksin ma minna vorsti ostma Selverisse või Säästumarketisse on mul valida Suse, Red Hati, Debiani, Mandrake'i ja veel .. ma ei tea, vähemalt saja erineva võimaluse vahel. Kuna aga eelmises saates Vahur mainis, et Mandrake 8.2 installiga sai ka tema kaasa hakkama, siis vahest on see ka minusuguse esmakordse katsetaja jaoks parim.

(boksis: kuidas install käis ja läks)

[pets] (kus?) Ehk kui välja arvata üks tõenäoliselt minu koduse tulemüüriga seotud probleem siis 45 minutiga töötav Linuxi-arvuti alustades absoluutselt 0-teadmistega ja lugedes õpetust umbes 5 minutit. Tõsi, ma pean veel veidi vaeva nägema, näiteks traadita võrgukaardile draiveri leidmiseks -- aga ausalt öeldes oli täpselt sama lugu ka WindowsXPga. Lisaks ma pean veelkord minema aadressile www.openoffice.org ja tõmbama sealt kohale ka selle kontoriprogrammi Linuxi-versioon. Ja ühel keskmisel kasutajal olekski seejärel kama kaks, kas töötada Windowsi või Linuxi all. Või... on see ikka nii? Kui sul on vaba kõvaketas varnast võtta siis proovi eelkirjeldatud tegevus ka oma naha peal järgi ja anna teada mis arvad. Minult aga uued arvamused Linuxi kohta juba järgmisel nädalal.

Tehnilisem nõuanne 2min

[pets] Eelnev oli mõeldud hinnatundlikule kasutajale ja siia otsa sobiks midagi trenditeadlikule kasutajale: nimelt Bluetooth. Me oleme seni rääkinud WiFi nimelisest traadita võrgust mis levib sadakond meetrit ja spetsantenniga vahest mõni kilomeeter -- see on LAN ehk local area network ehk kohtvõrk. Bluetooth on aga PAN raadioside ehk personal area network mis võimaldab sinu vahetus läheduses, reeglina kuni 10 m kaugusel olevatel seadmetel, omavahel suhelda. Esimeks näiteks selles vallas oli Ericssoni futuristliku olekuga traadita käed-vaba komplekt aga tegelikult on Bluetoothile hoopis vahvam rakendus ja see on ühenduse pidamine süle- või pihuarvutiga.

Kõigepealt on sul vaja Bluetoothi toetavat telefoni -- sobivad näiteks Ericssoni või Nokia uuemad mudelid. Mõned uuemad pihu- ja sülearvutid tulevad samuti Bluetooth toega, aga tõenäoliselt on sul arvuti jaoks vaja PCMCIA- või USB-adapterit, mille hinnad kõiguvad 2800 ja 5000 krooni vahel. Minu kogemuse kohaselt pole suurt vahet, millise neist ostad -- näiteks see 3Com'i oma on odavaim mida olen kohanud ja seejuures äärmiselt mugava sissekäiva antenniga. Adapteriga käib alati kaasas ka CD Bluetooth manageriga mis tootjate kaupa veidi erinev aga mille ülesanne alati lihtne -- võimaldada suhtlust teiste läheduses olevate Bluetooth-seadmetega. Minu kõik senised kogemused soovitavad aga kindlasti alustada tarkvarauuenduste laadimisega tootja veebilehelt, sest Bluetooth on üsna värske tehnoloogia ja uuendused sagedad tulema. Mina pole seda kordagi CD pealt käima saanud.

Ja edasi: võttes näiteks 3Comi kaardi millega kaasa tulev soft mulle kah väga meeldib ei ole muud kui telefonil vastavast menüüst Bluetooth sisse lülitada ning Ericssoni puhul ka Leidmine lubada ning kui sul on olnud eelnevalt konfigureeritud GPRS- või GSM-Data ühendus üle infarpuna-ühenduse siis leiad dial-up networking kaustast lihtsalt ühe uue ühenduse millel nime lõpus Bluetooth. Selle esmakordsel kasutamisel on vaja mõelda välja üks suvaline 4-kohaline number ja see nii telefoni kui arvutisse sisse tipida ning ühendus ongi püsti. Telefonile ja arvutile on võimalik ka öelda, et nad tulevikus enam sinult koodi ei küsiks.

Ning mis eriti mugav: kujutame ette et mul mistahes hetkel on vaja kiiresti netti pääseda -- ma käivitan postiprogrammi või brauseri, windows avastab et netiühendus puudub ja pakub mulle võimalust see Bluetoothi ja mobiili abil tekitada. Ja ainus mis ma pean talle veel ütlema, on kummas taskus oleva telefoniga ta täna helistama peaks. Kohutavalt mugav, ainult ma ei ole päris kindel, kas ma oleksin nõus selle eest 3-5 tuhat krooni letti käima.

Küss ja Vass 2min

Küsimused ja vastused aga sedapuhku sellised... lihtsamat sorti. Aga kindlasti küsijate jaoks olulised ja vahest on ka teistel asjast abi.

K: Priidu kurdab: Offices on olemas mitmesugu valmis blankette aga kahjuks kõik on ingliskeelsed ja oma teostuselt ei sobi paljud meie oludesse.

V: Lahendus hästi lihtne: kujunda sinule meeldiv tühi dokumendipõhi ja salvestades vali dokumenditüübiks Template. See salvestatakse automaatselt õigesse kataloogi ja võttes seejärel File-menüüst New pakutakse sulle teiste blankettide kõrval ka sinu enda lemmikut. Äärmiselt kasulik!

K: Laur tahab teada kas on olemas sellist porget mis ütleks palju arvuti elektrit võtab? või onn see kuskil kirjas mitu kilowatti tunnis arvuti võtab.

V: Sõltub arvutist, aga ma pakun et keskmise koduarvuti puhul on voolutarve arvutil alla 100W ja monitoril umbes teine sama palju -- muidugi sõltub see näiteks sellest, palju sul arvutis kõvakettaid on ja kui suur on monitor. Lihtsalt programmi voolutarbimise määramiseks ei ole, aga vähemalt kallimat sorti UPSid ehk katkematu toite allikad teavad päris täpselt, palju nende küljes olevad arvutid voolu tarbivad ja oskavad seda ka kasutajale öelda. Kõige lihtsam on aga kodus lihtsalt kõik muud elektritarbijad peale arvuti ja monitori saba pidi seinast välja tõmmata ja voolumõõtja pealt järgi vaadata -- seejuures pole vaja oodata kuniks kilovatt-tund täis saab vaid võib lugeda näiteks ühe minuti jooksul kokku mittu tiiru teeb ketas või mitu korda vilksatab märgutuli, ning voolumõõtja pealt leiab infi kuimitu tiiru on kilovatt-tunnis. Rehkenda välja ja anna ka meile teada!

K: Ja keegi 2001-nimeline kodanik kirjutab: Kasutan Windows Xp-d ja seal on olemas selline asi Automatically synchronize with an Internet time server aga mitte ükski time server ei vii seda kella üks tund ette.

V: Interneti kellateenus on muideks äärmiselt hea abivahend -- tuumakella või satelliitide abil täpseks aetud aja järgi saad oma arvutis kella nii täpseks kui tasuta üldse saab. Kellel arvutis XPst vanem Windows võib proovida näiteks sellist tasuta programmi nagu minu lemmik Dimension 4 -- pea meeles et aeg on neljas dimensioon, tipi google.com'i sisse ja küll leiad. Helpdesk.neti.ee alt leiad pikema selgituse ja Eesti Telefoni ajaserverite aadressid, aga üldiselt on ka igal teisel teenusepakkujal selline olemas, proovi näiteks ntp.online.ee. Aga küsija mure on nähtavasti hoopis mujal, sest ajaserverid teatavad sinu arvutile Greenwitchi aega -- meie oleme aga talvel kaks tundi suvel lausa 3 sellest ees. Tõenäoliselt on paljud meist eelmisel aastal arvutil keelanud automaatse suveajale ülemineku ja sa pead lihtsalt tegema topeltklõpsu ekraani paremal all nurgas kella peal, valima lehe Timezone ning sinna Helsinki, Riga, Tallinn ning kontrollima, et linnuke oleks tehtud lahtri Automatically adjust ... ette.

Lõpu lehv-lehv

[pets] Ja ongi selleks korraks jälle Tehnokratt läbi -- aga kuulake meid ikka kolmapäeval kell 1030 ja 1230 Kuku-raadios ning järgmisel pühapäeval oleme jälle sinu pildipurgi sees. Minu ja kogu saatetiimi poolt aga nigu ikka -- lehv-lehv.

Kommenteeri!