Tehnokratt W201 / 06.01.02: ämbrisse või täkke ehk Kratt2001

• LAIEND:
• DIKTORITEKST:
• ESINEJATE TIITRID:
• TÄNAME:
• MEDIALOG: "KRT_W201.ALE"
• VÕTTED:

NB juhuslik lugeja -- varasemate saadete esinejate tekstid on Petsi üle-jala-steno, ehk palun mitte kirjavigu otsima hakkata (kui ennast võimalikult pehmelt väljendada :-)

Algusnupp 4min

[pets] See peaks siis olema nüüd aasta esimene Tehnokratt ja aastavahetus on traditsiooniliselt selline aeg, kus on kombeks vaadata üle, mis siiamaani toimunud ja mõelda veidi tuleviku peale. Seda kõike me täna ka teeme -- mina võtan ette meie telesaate ekstraneti kus kõik senised Tehnokratid kenasti kirjas ja vaatan, kas meie poolt propageeritu on ka tänase seisuga tõsiselt võetav. Saadet alustame aga meie kõigi aegade kõige suurema prohmakaga. Ja see on puhtalt minu bläkk. Lugu sai alguse nii:

(pets ja sarvik arutavad, millest teha nõuandenuppu -- pets: noh sarvik, on sul meile moni hea nõuanne tänaseks? sarvik: mul selline mõte nagu mailmerge, kuidas saab postitada ja teha oksepostitust mis igaühele tundub nagu isiklik kiri; pets: ei, ei ja veelkord ei! ma ei suuda siis seda saabuma hakkavat okseposti lainet üle elada)

[pets] aga ma eksisin -- me oleksime pidanud selle nouande siiski valmis tegema ja lausa korduvalt ette mängima. nimelt üks asi on reklaampostitus mis võib olla isiklik voi mitte, aga hoopis teine asi on isikuandmete kaitse. jajah, täpselt: kõigepealt saatis Eesti Loto oma netimängijatele laiali teata "süsteemi täiustamisest" ja siis Kodakondsus ja Migratsiooniamet ID kaardi taotlustest, ja mõlemad nii, et kirja saajad näevad ka teiste saajate postiaadresse... ehk nimesid. Ja sellepärast laseme me sedapuhku Sarviku nõuannete eriväljaandes eetrisse õpetuse, kuidas sina saad sellist ämbert vältida:

[sarvik] (seltab kaks võimalust: bcc ja mailmerge)

Põhiteema: haip või reaalsus?

[pets] Skoor 1:0, meile tehti ära. Aga võtaks nüüd järgemööda ette portsu teemasid millest me eelmisel aastal siiski rääkisime ja vaataks, kas panime nendega ämbrisse või mitte. Kes tahab, võib pärast saadet minna tv.tehnokratt.net ja teha oma valiku ning kommenteerida, mina üritasin aga piirduda aasta esimese poolega, et oleks nagu teatav distants hindamiseks.

Traadita võrgundus 2min

[pets] Võtaks alustuseks midagi, mille osas me oleme igast küljest vaadates täkke pannud -- nimelt traadita võrgud. Meie suurem huvi asja vastu sai alguse tegelikult juba aasta 2000 lõpus, kui valitsus keelas ühe veidi ebaõnnestunud määrusega loavabadel sagedustel teenuse osutamise, aga nimelt sellised, litsentsi mitte nõudvad võrgud on Eestis kõige enam levinud ja eelmise aasta jooksul ka üheks väga oluliseks maailma-trendiks saanud. Tegelikuks probleemiks polnud aga mitte see, kas võrk on teenuse osutamiseks või enda tarbeks vaid lihtsalt see, kas võimsuspiire ei ületata

[tomiga] (26.02.01 30 sek) Tulime motõtma, tehnika ei kannata päris teadusliku eksperimend mõõtu välja. Tom, mida tegime? Me vaatasime vabasageduse spektri kooramtust, paar asja tõnismäe suunal ja on seal pidealt olnud juba mitmeid aastaid, segavad internetikasutajaid ja ka tubaseid.

[pets] aasta lõpuks oli määrus muudetud nigu niuhti ning Sideamet asus eetririsustajaid püüdma. Veel enne seda jõuti traadita netiga katta kogu Tartumaa ja ... mujal maailmas tundub wirelessi kiire areng olema üks selle aasta olulisemaid teemasid mis traditsioonilised mobiilioperaatorid oma 3G võrkude peale pandud rahale mõeldes kurvalt kukalt kratsima paneb. Võtaks vaid mõned näited -- vt näiteks selliseid saite nagu http://nycwireless.net/, http://www.freenetworks.org/, http://personaltelco.net/ või sommide http://www.wlanvoorumi.com -- traadita võrgud on levimas igal pool maailmas. O'reilly networki tagasivaates aastale 2001 võrdleb Cory Doctorow traadita võrkude kommuune Napsteriga: keegi ei garanteeri et nad 100% töötavad, neid on vähe, kiirus pole teab mis asi, osa seadmeid võib olla ehitatud Pringels-krõpsude purgist... Aga nad on lõpmata cool'id. Ja Frost & Sullivan'i hinnangul kasvas selliste traadita hotspot'ide hulk eelmise aastaga 6 korda, sama kasvutempot on oodata ka selleks aastaks. Skoor hetkel 1:1, tabasime trendi õigel hetkel

E-kaubandus, ASPindus 3,5 min

[pets] Sügisest alates oleme proovinud olla rohkem ... kasutajakesksed, aga enne seda meeldis meil ette võtta ka keerukamaid e-teemasid. Näiteks eelmise aasta esimeses saates arvas Saul kohvipaksu pealt ennustades nii:

[saul] (08.01.01 30sek) Analüütikute arvates kõige edukam click and mortar kus klikime ja tagatuppa tekib kas mörti või telliskivisid

[pets] Mina mõtlesin seepeale, et üheks heaks näiteks on pärispoe külge tekkind netipood, nagu näiteks Selveri Drive-IN aga... vist mitte alati. Juba siis arvas toona Kaubamaja IT pealikuna töötanud Tiit Tammiste, et:

[tiit] (08.01.01 30sek) ma arvan et selline lõpptarbijale müümine ei saa olla valdav sest kaks argumenti mida tuuakse üks on kauba saab üles leida ja kätte mugavalt meie kogemus et yteades visuaalse mälu järgi millisel riiulil see konservipurk asub on teda märksa kergem kätte saada

[pets] ja tänaseks on selveri drive-in kadunud. Aga edasi toimib eelmisel kevadel meile koige rohkem tagasisidet toonud oomipoe netipood. Paljud arvasid, et tegime oomikatele liiga, kui kaups ültes nii:

[kaups] (12.03.01 1min) ja siis votaks ette musta lamba oomipood, kellel väga asine reaalpood. Tegelikult kui suhtuda, et väiukese firma netilahendusega siis mitte koige hullem, nad siiski voiksid pöörduda. Alla igasugust arvestust diasin nullib. Reaalpood näeb välja ilus, klaasriiulid jne, netis nagu roostes suiytsuputka.

[pets] Igal juhul on nad endiselt alles ja nagu tagasiside näitas, omavad ustavaid kasutajaid. Aga me lasime eelmisel aastal ennast kaasa tõmmata ka teise haibi poolt. Nimelt ASP ehk lühemalt rakenduse rent: kusagil interneti avarustes on üks arvuti mille peal jookseb näiteks raamatupidamistarkvara ja sinu firma töötajad saavad sellele vabalt ligi. Äärmiselt mugav, pole vaja endale serverit osta ega midagi. Aga mis saab, kui sellise serveri pidaja tegevuse lõpetab või kellegi poolt üles ostetakse? Saul luges tookord Gartneri ennustusest välja, et alles jääb vaid paarkümmend tegijat.

[tiit] (08.01.01 30sek) minus tekistas see murelikke tundeid tegelikult, sest kui mahakkan valima ASPd pean pihta saama ühele neist 20st sest ASP vahetamine on palju keerulisem ja kallimprotseduud kui tarkvara vahetus. Ning riskida kohe alguses sellega on üsna raske tegu

[pets] tookord mõtlesin, et vaevalt et see teema niipea Eestit puudutab, aga võta näpust. Aasta 2000 ASP-haibi taga oli Itera PR-kampaania, ja tänaseks on üsna suurelt kahjumise läinud firma liidetud BCS'iga. Edu neile muidugi, sest ega ASP iseenesest paha idee pole, ka meie enda kolhoos.ee on tegelikult ASP. Aga selle kaasa-haipimise tõttu seis 2:1, meie kahjuks

Blogindus 3 min

[pets] Tegelikult võikski võtta järgmiseks kolhoosi-teema või laiemalt igat masti alternatiiv-ajakirjanduse -- minu lemmikäited selles vallas on vahest Dave Wineri Scripting news, meie sõber Larko, või siis Alland Parman oma ameerika- ja usu kolhoosiga. Weblog on sinu päevaraamat internetis: mida iganes huvitavat virtuaalses või reaalses maailmas juhtub, hea mõte on see kirja panna. Ja selle tulemuseks on äärmiselt omapärane nähtus ajakirjanduses: kui siiani valisid meie jaoks ajalehte lugusid palgalised toimetajad kelle ülesandeks rahuldada keskmist lugejat, siis nüüd teeb selle ära suur hulk vabatahtlikke, kellest igaühel on omad huvid. Ja sina võid valida endale filtriks täpselt sellise toimetaja, kelle maitse sinu omaga kokku langeb.

Lisaks -- just eelmise aasta jooksul on tekkinud ohtralt tarkvara, osa sellest seejuures tasuta, mis võimaldab sellist ajaveebi lihtsalt ja mugavalt teha teadmata ise midagi HTMList, PHPst või FTP-serveritest.

[peterford] (04.06.01) About 5-6 months ago i was introduced to weblogs, used ms pubisher... every child is running 2 weblogs, also project, so we are class 6fcom (vt class6f.com)

[pets] kui veel aasta tagasi oli levinuimaks veebitreimise programmiks FrontPage või Dreamweaver, siis minu meelest on just sellel aastal ka Eestimaal taibatud, et tegelikult võiks asja teha hoopis lihtsamalt. Aasta jooksul sündis ja kadus hulk PHPnuke'i vms baasil tehtud mikro-uudistesaite nagu näiteks hiireke.com -- alles on jäänud aga üks lugejate kaasabil sisu saav ehk minut.ee. Kõige parem on aga minuni jõudnud info alusel aga alles tulemas: nimelt "uus HOT" -- nimelt ollakse kirjutamas uut mootorit HOTi juurde, mis peaks võimaldama nimelt sellist lihtsat sisuka kodulehe tegemist ja kasutajakommuunide rajamist. Mina julgen siit panna punkti meie kontosse ja nii lähemegi vaheajale seisuga 2:2.

REKLAAMIAUK

ÄP veeb 1,5 min

[pets] Võtaks aga nüüd ette mõned teemad, mille kohta ma ei oska päris üheselt arvata, kummale poolele punkti peaks andma. Alustuseks üks uudis aasta lõpust: nimelt Äripäev saadab laiali oma veebiosakonna, liidab online-toimetuse paberväljaande omaga ja hakkab vajadusel arendusteenust sisse ostma. ÄP veeb on läbi aegade olnud meie tähelepanu all: esimesed online-uudised, lugemine WAP-telefoni abil, foorumid, ja tegelikult küll aastal 2000 lisandus ka WEBi-televisioon:

[step] (13.11.00) tänu sellele et see materjal tekib toimetuses niigi siis on selliste uudiste edastamine suht odav. Mitte odav halvas mõttes vaid heas, tema jaoks ei ole vaja teha meeletuid kulutusi. Võtta tööle saduinimesi ja rentida tehnikat

[pets] aastaga 2001 seob seda aga see, et ÄP sai kevadel ühe kolmest Tehnokrati lepatriinu-lipsust, mis muideks välja antud enne EMTi uue logo kampaaniat (kate: vt 16.04.01) soovist tunnustada ÄP edumeelsust uute veebitrendide loomisel. Ja nüüd siis on veebiosakonnaga kõik -- aga ma ei oska seda punkti panna ei siia ega sinnapoole. Põhjus selles, et Äripäev oli ka esimene ajaleht, mis kaotas aasta või paar tagasi niinimetatud "arvutilehekülje" ja seda mitte põhjusel, et arvutid poleks enam IN, vaid lihtsalt see sulas kõige muuga kokku. Kohati on Äripäevast raske leida külge, mis ei oleks vanas mõistes arvutilehekülg. Elame-näeme.

tom.riik.ee 1,5 min

[pets] järgmiseks TOM ehk Täna Otsustan Mina, peaministri büroo juures oleva rahvaga suhtlemise portaal mille kohta tänase saate ja selle korduse vahel ametist lahkuv minister arvas nii:

[TJ] (09.12.2001) mnulle isiklikult pakub lugemine huvi tõesti, aga iga ettepanek on ettepanek ja oma loogika, ja vahel kantud ka sellest et tegija polnud kuris, saab 1-2-3 sorti vastuse ja päris kindlasti see kahjuks ei tule

[pets] Kuigi päris paljud on TOMi sisu taset suht nõrgaks ja isegi Delfiga võrreldavaks pidanud, siis meie jaoks toimis ta päris hästi -- eelnevalt mainitud loavabade sageduste teema käis muuhulgas ka läbi TOMi ja oli nii meie kui ka ministri meelest igati õpetlik lugu. Ainult et... mida arvab e-ühiskonnast uus valitsus: kas TOM pannakse kinni või taipavad uued juhid ja õpetajad seda reformida nii, et sisu paraneks ja kodanikel tõesti õnnestuks olulisi mõtteid Toompeale lekitada? Elame-näeme.

Piraatlus ja BSA 2,5 min

[pets] Ja veel üks teema, mis lohisenud läbi eelmise aasta ja mille lõppu pole veel paista: nimelt tarkvarapiraatlus ja need BSA reidid.. oops, vabandust politsei reidid, kuhu politsei kaasab omal äranägemisel eksperte kes millegi pärast on alati seotud BSAga

[ahti] (14.05.01) see et politsei onsiiani otsustanud kasutada BSA abi meie reidiel... Kui nad arvavad et nii on õige, siis ju nii peab olema

[pets] paraku ei saa ma BSAd kuidagi sõltumatuks pidada -- muuhulgas langevad nende anti-piraatluse kampaaniad sageli kokku ühe suure tarkvaratootja müügikampaaniatega. loomulikult on hea mõte politsei müügitööle kaasata, ainult et... kuhu iganes sa sisse ei astuks, midagi irisemist väärivat leiab ikka, eriti kuna keegi pole votnud vaevaks kirja panna kuidas peaks firma kõike tarkvaraga seonduvat säilitama. Tulemus?

[indrek] (14.05.01) koostatakse protokoll, reeglina saadetakse see edasi halduskohtusse, sest trahvidf on suured.ja ületavad seda mäöära, mida on õigus poluitseoil määrata.

[pets] ja punkti ei saa ka selle loo eest keegi meist -- ning enda teada legaalne kasutaja SpinPress käib muideks tänaseni kohtuvahet

[jaak] kas sa ise oled seidujkohal, et tarkvara peaks olema lega? Juba esimesest korrast ei olnud plaani tyli kiskuda, see intetrvjuu m,argiks et legaalne, meil igha aasta nkymmend tuhat makstud, yle saja tuh hetkel… ma ei tea kas see on piraatlus voi ei

-:-:-:-:-:-:-:-:-:-:-:-:-:-:-:-:-:-:-:-:-:-:-:-:-:-:-:-:-:-:-:-:-:-:-:-:-:-:-:-:-:-:-:-:-:-:-:-:-:

(see on lihtsalt selline kena muster siin vahel, seda ei pea saates näitama :-)

[pets] Võiks öelda, et lõpetame sõbralikult viigis, meie ja maailm. Aga nüüd meie traditsiooniliste saatelõpu-nuppude juurde... ja küllap me leiame ka siit üht koma teist õgvendamist väärivat.

Sarvik 3:30

(MSN moblale -- ongi selline pikk jupp lindis; Simm, kas nüsid midagi maha? muidu peaks siia "eelmise aasta vigade" teemasse igati sobima, Sarvik vist alustab et kõigil pole Exchange'i...)

Tehniline nupp

[pets] Minu järgnev nõuanne sobib tegelikult kah väga hästi siia saatesse, kuigi ma pean vist ära rääkima ühe taustaloo. Nimelt tekkis see idee mul juba aastal 2000 ja sai ka tookord üles filmitud, aga millegipärast see lugu ei ole mitte kuidagi nõus saatesse minema. Seekord ta peab! (pets paneb kasseti makki ja tõmbab halli teibi augu ette)

"Kas sa manuali lugesid" on üks minu lemmik-küsimus alati, kui keegi tahab teada kuidas seda või toda teha. Vastus sageli ei ja põhjus muuhulgas see, et veidigi spetsiifilisemaid arvutiraamatuid Eestist lihtsalt ei leia. Loomulikult võib igaüks võtta ette mõne raamatupoe internetis, näiteks www.amazon.com, kust võib leida praktiliselt kõik maailmas olemas olevad raamatud.

digi: aga neti poodidega jama, liiga palju. tulla päris poodi, siin nt 2m Photoshopi kohta

Loomulikult on Photoshop siinkohal vaid heaks näiteks. Kui otsida misatahes teema kohta käivaid raamatuid Amazonist, on tulemuseks koletult pikk nimekiri, kõik kenasti lugejate poolt heaks või halvaks hinnatud, aga... Võtame näiteks Inside Photoshop 6.0 -- netis on hinded vaheldumisi ühest viieni ja ka pärast seda, kui olen kõik kommentaarid, sh solvunud autori oma, läbi lugenud, olen endiselt sama tark kui enne. Minu lemmiklahendus sellele probleemile on veeta paar tundi Helsinkis Akateemise Kirjakauppa 2 korruse taganurgas, kust lisaks kahele meetrile photoshopi kohta leiab mõistagi ka kõike muud -- programmeerimist, linuxit, WAPi... ja mida kõike veel. Ja siin saad sa võtta ette sellesama Inside Photoshop'i ja vanal heal lappamise meetodil selgeks teha, kas asi sinule sobib. Üks lihtne nipp on selline: katsu leida raamatust lõik, mille kohta sa enda arust peaksid juba üht-teist teadma ja vaata, kas leiad midagi huvitavat. Sageli avastad, et pealkirja Advanced, Inside, Proffessional või Power Tips taga on tegelikult ammutuntud pisitõed. Ja samas -- Photoshop 6 Wow Book kõlab kuidagi väga kommertsilt... Aga tegelikult leht-haaval vaadates tuleb välja, et tegemist on tihedalt põhjalikke soovitusi täis raamatuga mille pärast mõnes disainikontoris nähtavasti löömaks läheks.

Loomulikult võib olla mõtet see raamat pärast siiski Amazonist tellida, aga igal juhul soovitan ma Helsinkis aega parajaks teha nimelt Akateemise arvutinurgas. Ja kui vaadata korralike arvutiraamatute hindu, siis ausalt öeldes tasub ära ka spetsiaalne raamatu-lappamise reis.

Point: kuidas leida endale vajalikku arvutiraamatut? Üks mõte on minna nt www.amazon.com ja tellida... aga sellega üks pisike probleem: mistahes teema kohta on miljoon raamatut ja sa ei tea kunagi, milline neist on see mis sulle meeldiks. Loomulikult võib vaadata kokkuvotet ja teiste soovitusi... aga minumeelest ei ole see kunagi võrreldav raamatu kätte votmise ja vaatamisega -- kus seda aga teha? Minu meelest on lähim koht selleks Akateeminen Helsinkis... Teeme testi: meilt on palju küsitud selle kohta, kust leiaks raamatuid programmeerimise kohta. Võtame ette rea raamatuid milles tegemist nt Visual basicuga ja... vaatame mida koha peal nähtavast arvaksin ja mida netist. Filmiks kaant ja veidi sisu lappamist, pets kirjutab üle ISBNi, pärast vaatame mida selle kohta kommenditakse Amazonis... Mida valiks? (selgub töö käigus). Lõppmoraal: Minu jaoks on hea valikuga raamatupood parem kui netipood, sest veidi raamatu sisu lugedes saab üsna lihtsalt sotti kas asi minu jaoks liiga lihtne, liiga keeruline või paras justnimelt -- ja mida ma arvutiraamatute puhul eriti soovitan meelde jätta on kirjastuse nimi. Üldiselt üritab igaüks neist oma liini jälgida ja kui sa näiteks leiad, et Que raamatud sulle istuvad siis ... on tulevikus jälle jupike lihtsam. Ja loomulikult tuleb siia lisada, et olles raamatud välja valinud võib osutuda soodsamaks need hoopis netipoest, näiteks www.amazon.com'ist, tellida. Aga minul on sageli kange kiusatus raamatud kohe ära osta ;-)

Küss ja Vass

[pets] Küsimuste ja vastuste rubriigis võtaks aga ette totaalselt korduma kippuvad küsimused, mida me kohe kuidagi vastatud ei saa.

K: Kuidas teha kodulehte

V: vt neti.ee wwwabi

K: ADSL jagamine

V: vt tegin meie alla just eraldi stoori selle kohta

K: Tegelikult on korduma kippuvat meie postkastis veelgi -- ja õigus on sellel televaatajal kes tv.ee alla kirjutas kommentaariks, et Marvet tegelikult ITst midagi ei jaga. Tunnistan ausalt, enamus küsimusi mis meile tuleb leiab vastuse nii, et ma võtan lahti google.com otsimootori ja vaatan, mida sealt küsitava teema kohta leiab.

V: Tegelikult võiks aga ju sedasama teha küsija ise -- ja nii sobikski siia juurde soovitus alati küsimuse tekkimisel sellel veidi settida lasta ja siis proovida kas neti.ee või google.com otsingut. Ausalt öeldes soovitaks teha lausa nii: panna neti.ee endale brauseri algusleheks -- selleks mine aadressile www.neti.ee ning võta oma brauseris Tools -> Intenret Options ja klõpsa Use Current peale. Ja kuna kahte esilehte korraga olla ei saa, siis võta kasutusele google.com tööriistariba nagu minul -- selle leiad aadressilt toolbar.google.com -- jube mugav on alati küsimuse tekkimisel abi leida.

Lõpu lehv-lehv

[pets] Ja kõige lõppu nagu ikka -- korduma kippuv saatelõpp. Ehk et vaadake kordust aadressilt tv.ee, kirjutage meile soovitavalt veebis aadressil www.tehnokratt.net ja kuulake meid kolmapäeval ka Kukus, nagu ikka kell 1030 ja 1230. Minult ja kogu krati-tiimilt aga nagu ikka -- lehv-lehv!

Kommenteeri!