Tehnokratt W150 / 16.12.01: veebitreimisest

• LAIEND:
• DIKTORITEKST:
• ESINEJATE TIITRID:
• TÄNAME:
  Saatejuhi kaamera: Sony VX2000 / Miterassa OÜ
• MEDIALOG: KRT_W150.ALE
• VÕTTED:

[pets] käes on järjekordse Tehnokrati aeg: sedapuhku võtame ette veebitegemise aga suure üllatusena me ei räägi seejuures kolhoosist, bloggerist ja muudest elu lihtsamaks tegevatest lahendustest. Lisaks on Lauril paras aeg võtta ette värskemad mängud ja mina põikan alustuseks Helsinkisse et võtta kokku paari viimase saate jooksnud turvateema. Hääd vaatamist, kallis vaataja.

Algusnupp 5 min

[pets] Aga see turvateema... Mind on pidevalt häirinud see, et kuigi me räägime võimalikest aukudest ja soovitame oma netisuhtlust turvata, siis pole meil soovitada ühtegi head ja keskmisele kodu- või firmakasutajale arusaadavat turvajuhendit. Täiesti juhuslikult sattusin ma aga Soome Tieke ehk infoühiskonna arendamise keskuse kodukalt leidma Jukka Korpela kirjutatud Tietoturvaa peruskäyttäjälle mis mulle mitmel põhjusel meeldima hakkas -- ja mille lihtsama versiooni Tieke lahkel loal ka eestikeelseks otsustasin tõlkida. Aga alustuseks Jukkalt põhjendus, miks ja kellele selliseid reegleid vaja on:

[digi Jukka] (turvalisust üha rohkem vaja, suurtes fimrades reeglid olemas aga kodus ja pisifirmades puudu)

(edasi: Petsi poolt punkti lühike sissejuhtaus soovitavalt temaatilise tegevusega, nt et uks lukku vms, ja siis lühidalt Jukka vastava punkti seletuse algus jne)

1. Selvitä tiedon ja tiedoston alkuperä ennen käyttöä. (pets kummikinnaste ja respiraatoriga posti sortimas?)
2. Muista, että seinillä on korvat - useammat kuin arvaatkaan. (hmmm... kaugelt pin-koodi näppimine?)
3. Lukitse ovesi ja tietokoneesi, kun lähdet muualle. (no see on lihtne)
4. Käytä salasanoja, joissa on muitakin merkkejä kuin kirjaimia, ja pidä ne salassa. (hiirepadi ja KALA)
5. Älä hätäile, äläkä varsinkaan toimi hätiköidysti. (run-in-circles-scream-and-shout)
6. Ota talteen kaikki tarpeellinen, ennen kuin vahinko sattuu. (tagavarakoopia tegemine flopiga)
7. Käytä ajantasaisia viruksentorjuntaohjelmia ja muita turvajärjestelyjä.  (kärbspiitsaga???)
8. Selvitä itsellesi oman organisaatiosi tietoturvajärjestelyt. (pets kleebib siinolevad reeglid seinale nähtavale kohale)

[pets] ma nüüd väga loodan, et see amatöörteater aitas kellelgi kasvõi veidi rohkem mõelda selle peale, mida ta peaks kohe homme hommikul tegema et oma elu turvaliseks muuta. Aga Jukka turva-õpetustest leidsim ma ka alguse saate järgmisele teemale ehk veebitreimisele.

[digi Jukka] (kodanikud ei loe üle A4, kuidas tema asja juppideks jagas et oleks seeditav, miks lihtne välimus)

TÕLGE:

Tegelikult tuli mulle alguses mõte kirjutada juhend ja alles siis tekkis täpsem ettekujutus, et peaks alustama lihtsast „kodukorrast“ ja minema edasi üksikasjalikumate seletustega. Põhimõte on selles, et tänapäeva inimesed on sunnitud vastu võtma niipalju informatsiooni, et nad suudavad lugeda vaid ühe A4, ühe lehekülje jagu -- vähemalt esimesel hetkel. Seega on eriti oluline saada mõned põhipunktid selgeks ja alles seejärel võib edasi lugeda.

1 Mõtlen selle all asju nagu neti teel saabuvad viirusehoiatused, abipalved, rahasoovid ning palved kettkiri edasi saata. Sellistesse asjadesse tasub suhtuda eriti ettevaatlikult, sama lugu muidugi ka e-postile lisatud failidega, mille ettevaatamatu avamine on üks levinumaid probleeme, sest nende abil võib levida igasugust kahtlast kraami.

2 Seinad ei tähenda sedapuhku füüsilisi seinu vaid ka kõike seda, mis liigub võrgus. Inimestel on raske aru saada, et info, mida nad enda meelest märkamatult võrgus või satelliidi kaudu liigutavad, on tegelikult täiesti vabalt loetav – kui seda ei ole just eraldi salastatud – ja tehnilisest seisukohast on seda väga lihtne pealt kuulata ja ka muuta.

3 Arvuti juurest lahkudes on hea komme jätta ta sellisesse olekusse, et keegi selle sisu liiga lihtsalt lugema või muutma ei pääseks. Lihtsalt füüsilises mõttes on hea hoida uksed lukus, sest vaatamata usaldusväärsetele töökaaslastele võib keegi ikkagi ligi pääseda. Selline lihtne salasõnaga ekraanisäästjagi on abiks, sest juhuslik kohalesattunu ei saa su arvutit kasutada.

4 Kaks asja: see ei peaks olema sõna või midagi muud triviaalset, pigem keerulist aga endale kergelt meeldejäävat – paljud peavad seda kõige olulisemaks arvutiturvalisuse reegliks. Sageli on salasõnad naeruväärselt lihtsad, näiteks kasutaja eesnimi või tema koera nimi, mis on tänase tehnika abil lihtsalt lahti murtavad.

5 Olgu olukord kuitahes kriitiline ja just äsja saabunud hoiatus millegi hirmsa kohta tasub hoida pea külmana ja mitte paanitseda. Mõnedel hinnangutel sünnib suurem osa viiruste tekitatud kahjust tänu sellele, et inimesed asuvad ennast kaitsma – näiteks pea kaotanuna omale vajalikke faile kustutama täpselt teadmata, mida nad tegelikult teevad, või siis teevad midagi, mis aitab viiruse levikule hoopis kaasa.

6 samas ei ole võimalik kõike säilitada, tähtsam on luua oma varunduspoliitika ning seejärel ka selle järgi käituda. See käib ka väga lihtsate asjade kohta, näiteks mistahes dokumendiga töötades salvesta see kohe kõvakettale – paha lugu kui oled teinud kogu päeva tööd ning arvuti järsku kinni jookseb ning kogu salvestamata info on kadunud.

7 Viirusetõrjet juba mainisime, aga tooks esile nimelt sagedased uuendused mis on olulisemad sellest, mis firma viirusetõrjet nimelt kasutatakse. Siis muidugi ka tulemüürid ehk firewall’id jms mis on olulised juhul kui on püsiühendus nt ADSL. Mõned soovitavad neid aga ka modemikasutajatele.

8 Siin on suurim risk selles, et isegi kui organisatsioonis – firmas, koolis või mujal – on arvutiturvalisus hästi korraldatud ja kõik järgivad ühtesid mängureegleid, siis uue töötaja saabumisel on kõik talle uus ning kuniks keegi ei ole öelnud ei tea ta isegi seda, et peaks näiteks kõik oma dokumendid kindlasse kohta salvestama, et need saaksid automaatselt varundatud. Kui midagi juhtub on paraku hilja seda seletama hakata. Selle pärast ongi oluline, et organisatsioonid paneksid ise paberile omad reeglid ja need antaks alati uuele töötajale tutvumiseks sõnumiga: meil tehakse täpselt NII!

Põhiteema 8 min

(pets suhtleb kommenteerijatega veel hommikul ja paneb täpse riba kirja. arvatavasti 1 kodanik kellega koos asja üle vaatap)

REKLAAMIAUK

Sarviku nõuanne 2 min

(Sarvik tegeleb)

Lisateema 5 min: mängundus by Lauri

(Lauri tegeleb)

Tehniline nupp 2 min

katsun leida ühe USB-tvkaardi ja vaataks, mis pilti teeb. tõsi, peame vist tegema eraldi teksti ja pildi, sest vaevalt et filmimise kohas tv-antenni leiap

Küss ja Vass 2 min

K: Ja meie kirjakasti alustaks sedapuhku ühe järjekordse soovitusega mis saabunud. Nimelt meie arvuti-testimise jutu peale kirjutab Inz, et me võiksime tutuvustada sellist veebiteenust nagu www.hinnavaatlus.ee

V: ausalt öeldes igati hää mõte, kasutan seda ise kah üsna sageli. Nimelt misatahes arvutikomponenti ostma asudes tekib alati küsimus hinnas ja... et kelle käest osta. Loomulikult võib ju firmade veebid läbi kolada... aga hinnavaatlus.ee teeb seda sinu eest. Nende skriptid peavad pidevalt arvutipoodnike veebisaitidel silma peal ja sorteerivad sealt hinnakirjad -- tulemus näed sa kenasti tootjate ja toodete kaupa järjestatult, ning iga toote kohta on kenasti näha kust ja mis hinnaga seda leiab. Lisaks muidugi viited testitulemustele ning esilehel softi- ja rauauudised. Minu meelest üks igati asine koht kust läbi astuda enne, kui oma rahatähti tuulutama asud.

K: ja üks selline korduma kippuv küsimus siia juurde, nimelt: Miq küsib "mis oli selle proge nimi millega sai teksti scannida".

V: Miq mõtleb programmi, mis arvutisse skännitud lehekülgede pealt teksti üles leiab ja selle päris tavaliseks, näiteks Wordis avanevaks tekstifailiks muudaks. Sellist softi nimetatakse OCRiks ehk tekstituvastuseks ja meie kevadiste katsetuste alusel sai Eesti keelega koige paremini hakkama venemaal tehtud ABBYY FineReader -- seda nii äratundmise täpsuse kui ta valmis teksti kujunduse osas. Nimelt mis minu meelest eriti vinge: andes talle ette näiteks jupikese ajalehest ehitab ta Wordi valmis dokumendi kus pealkiri on suur, tekst veergudes ja isegi pildiallkirjad täpselt paigas. Soovitan soojalt ja sama arvab ka Ergo meie veebilehel: "tunneb ka eesti tähti vabalt ja üldiselt suudab viletsast tekstist ka saia teha.".

• FineReader: www.abbyy.com (Eestis maaletoojaks Nekstom: www.nekstom.ee)
• Regognita: www.recognita.hu (lisaks Filosofti speller, vt www.filosoft.ee)

Lõpu lehv-lehv 30sek

[pets] (nagu ikka)

Kommenteeri!