Tehnokratt W147 / 25.11.01: videondus

• LAIEND:
• DIKTORITEKST:
• ESINEJATE TIITRID:
  Alar Jäätes, Isehakand videoguru
• TÄNAME:
  Järva-Jaani koolipoisse
  Saatejuhi kaamera: Sony VX 2000 / Miterassa OÜ
  Võttekohad:
  Expert tehnikakauplus Järvel
  EMT
• MEDIALOG: KRT_W147.ALE
• VÕTTED: reede Pets Järva-Jaanis teisip Pets teeb arvutitohtreid kolmap xxx neljap xxx 1800 Pets HOT.EE auhindamisel

Algusnupp 3-4 min: veebikonkurss

Kes tahab, leiab võitjate täieliku loetelu muidugi hot.ee alt, mina tooksin aga teistele eeskujuks Triin Randloo kodulehe mille teinud Raf ehk Rain Allikvee IT Kolledzist. Sellel lehel on sisu ja pilti ja lisaks midagi, mida võiks nimetada sügavuseks. Näiteks minnes Triinust endast rääkivale lehele avaneb iga väikse pildi tagant terve ports samast seeriast -- ja kõik eriefektid nagu näiteks need pildid menüüribas tunduvad olema igati põhjendatud, igaühel on oma mõte.

Kui Raini võiks vähemalt poolproffiks nimetada, siis tegelikult oli enamus osalejatest täiesti tavalised inimesed, näiteks Marit:

[marit 20sek] (oleksin hulluks läinud, mida veebis teen)

Või siis klubide ja sõpruskondade vallas ilma teinud ning lisaks sisu ja erieffektide kooskõla eest auhinna saanud Gothic Club:

[gothic] made on very poor computer, with no internet connection, no sound, the fact it has won is just fascinating

Ja need tavalised kasutajad panid meid välja andma üht väga erilist eripreemiat, millel nimeks interneti uba. See läks Jäneda kooli 3. klassi kodulehele, sest zhürii meelest on interneti mõte nimelt selles, et sa ei pea olema super-hüper arvutiguru -- peaasi, et oleks mingi sõnum.

Põhiteema: koduvideondus

[pets] Tänase saate põhiteema reserveerisin ma aga omaenda lemmikule: nimelt arvuti abil koduvideote tegemisele. Ja põhjuseid on selleks tegelikult mitu. Kõigepealt: kes on kolanud ringi Windows ME või XP Start-menüüs on kindlasti avastanud programmi Windows Movie Maker. Mitte et see ise teab mis tase oleks, aga see on märk aregust. Kui siiani tuli Windowsiga kaasa Paintbrush lihtsamaks joonistamiseks, siis tänaseks on video sinu arvutis muutunud sama normaalseks nähtuseks ja selles on oma osa digitaalsetel videokaameratel ja sellisel standardil nagu FireWire ehk IEEE1394. See kõik on tehniline pool -- sisu osas võiks aga võtta näiteks ette ... tunniplaani kus kirjas selline aine nagu meediaõpetus. Näiteks Prangli põhikoolis tähendab see kindlasti lisaks saare ajalehele ka omade videote tegemist. Ja kui teil peaks tekkima küsimus, kas selline asi ka peale läheb, siis...

[pets] need pildid on eelmisest nädalalõpust Järva-Jaanis, kus mina ja Mikk Rand käisime näitamas nimelt video- ja multikategemist, varustuseks üks Mac ja üks PC, odavamat sorti digitaalne videokaamera ja eriti odav USB-kaamera. Eriti lõbusaks läks asi multikaga, nimelt olid meil kaasas mõned Arvutitohtritest ülejäänud emaplaadid ja kõvakettad ning kange soov teha sellest midagi meile saatesse sobivat. Noorte destruktiivse jõu tulemusel valmis meil kolmveerand tunniga järgmine lühimultikas.

[pets] ja siia juurde vahest ka mõned osalejate kommentaarid

[poisid] (idee põhiline, aga teostus oli kah hea)

[pets] aga mis puutub sama asja koolis tegemisse, siis...

[poisid] (peaks minema õpetajatele õpetama enne)

[pets] No võtame selle siis kohe ja massiliselt ette televiisori vahendusel. Jõulud on nimelt lähedal ja vahest taipab mõni nupukam päkapikk oma investeeringud nimelt meediasse suunata. Hea tahtmise korral saab tegelikult hakkama üsna odavalt: näiteks äsja nähtud multikas polnud päris tele-tasemel, aga see-eest sobis tema tegemiseks täiesti suvaline USB-pordiga arvuti millele lisatud veebikaamera -- selliste odavamate hinnad algavad umbes 600 kroonist. Ja tarkvaraks kasutasime priivara nimega Anasazi mille leiab koos multikategemise-õpetustega aadressilt www.animateclay.com

[pets] Päris videoga läheb elu siiski veidi kallimaks. Kõigepealt: kui sul on olemas suvaline videokaamera siis selle pildi arvutisse saamiseks on vaja arvutisse hankida video-otstega graafikakaart: mina proovisin selle saate tarbeks sellist nagu seda on Matrox'i Marvel 450 eTV, hinnaks umbes 5000 krooni. Videokaamera saab ühendada siia külge ja pildi arvutisse salvestada, hiljem saab seda arvutis vajadustele vastavalt lõikuda.

[pets] (poes kaamerate juures?) Kui sul aga kaamerat veel pole, siis ma soovitan päkkapikkudele kindlasti vihjata mõtet digitaalsest videokaamerast. Nende hinnad algavad ca 10000 kroonist ja ka kõige odavamate kvaliteet on lausa müstiliselt hea. Päris mitu lõiku Tehnokrati saatest, näiteks minu Prangli-saarel käimine mõni nädal tagasi, on tehtud nimelt sellise tavalise kodukaameraga.

[pets] (õues?) Et kvaliteeti võrrelda, filmime hetkel kolme kaameraga: kõigepealt täisproff Sony BetaSP-kaamera, siis 10 tuh veidi kallim Sony Digital8 ja minu kallimat sorti VX2000. Hind tähendab muidugi töökindlust ja lisavabadusi, aga nagu näha, on ka kodukaamera pilt täitsa OK.

[pets] (poes kaamerate juures?) Digitaalseid videokaameraid leiab loomulikult ka teistelt tegijatelt, näiteks JVC ja Panasonic. Need kõik salvestavad sellisele pisikesele MiniDV kassetile. Sony on ainus, kes lisaks pakub ka veidi odavamaid kaameraid mis täpselt sama kvaliteediga pildi salvestavad nö tavalise kaamera ehk Hi8 lindile.

[pets] Koigil neil kaameratel on aga üks ühine omadus ja see on pisike FireWire ehk IEEE 1394 pesa külje peal, kust pilt juba arvuti jaoks sobival ehk digitaalsel kujul välja tuleb. Arvutisse pole aga enam vaja tuhandeid kroone maksvat videokaarti -- FireWire kaartide hinnad algavad 600st kroonist. Minul on siin üks veidi kallim Pinnacle'i oma, mis koos väga hea Studio DV softiga maksab paremates paikades ca 1800 krooni. Kõige odavam kaart läpaka jaoks on minu teada hetkel 1100 krooni. Windows 98 ja uuemad operatsioonisüsteemid tunnevad need kaardid lennult ära ja pärast videomontaazhisofti installimist oledki sa valmis oma esimest koduvideot kokku lõikuma. Tõsi, softi poole peal on valikuid päris palju -- meie üritame aga ka siin jääda nimelt kodukasutaja hinnaskaalasse.

[alar jäätes] mis softid on olemas, mille poolest erinevad; kust lisainffi võiks leida; mida valmis videoga peale hakata (VCD, DVD)

[pets] mina soovitaksin aga Alaril ja teistel proovida kindlasti digivideo arvutisse võtmiseks sellist programmi nagu Scenalyzer mis tunneb ära kohad, kus oled filmides pausi pidanud ja jagab video eraldi stseenideks (või milleks?) ja lubab neile anda. Koduvideo lõikumiseks soovitaksin aga soojalt Pinnacle'i Studio DV'd -- olen proovinud kõiki kodukasutaja-hinnaklassi programme ja kuigi ta ei näe pooltki nii cool välja kui näiteks ULead'i Videostudio, on ta äärmiselt praktiline ja töökindel.

[pets] Minul ongi proovida HP DVD+RW kirjutaja mis näeb välja nagu tavaline CD-seade voi siis kirjutaja, suudab aga kirjutada ja üle kirjutada spetsiaalseid DVD+RW plaate. Hetkel küsitakse seadme eest veel üle 10tuh ja üks ketas on ca 300 krooni, aga ei maksa unustada, et tegemist on siiski selle sügise uudisega ning hinnad hakkavad peagi langema. Kuidas aga käib ise ühe DVD tegemine? Äärmiselt lihtsalt: mina valisin videost endale ühe tasutapildi, seejärel lohistasin kohale eelnevalt kokku lõigutud videojupid ning andsin neile sobivad pealkirjad. Ja ongi kõik, nüüd vaid koik see krempel plaadile kirjutada....

[pets] ja plaat DVD-mängijasse ning play! Vinge, eks ole?

[pets] (mingi kokkuvõte lõppu, peaks vist lisama et kuigi mainisime väga erinevat kola siis alustamiseks piisab igati: odavaim kaamera ca 10 tuh, kaart koos softiga 1800, üsna suvaline arvuti. päkapikud, asuge nüüd mõtlema)

REKLAAMIAUK

Sarvik 2 min

(olemas)

Lisateema: Arvutitohtrid 5 min

[pets] Arvutitohtritel on sedapuhku rohkem seletamist ja vähem tegelikku remontimist -- esimese tööna võtkas ette ühe arvuti, mis lihtsalt ei võta pilti ette, kuigi osad tuled esipaneelil just nagu põleksid. Eiko telefoni-diagnoos osutus igati õigeks: toiteplokk vajab väljavahetamist. Omaette küsimus on aga see, et miks.

[veiko] (kuidas tormiilmad arvutiremonti mõjutasid? Eiko rääkis soovitusest kui pärast tormi arvuti tuult sisse ei võta korraks saba seinast tõmmata... siit edasi soovitus üldse saba seinast tõmmata kui kole ilm ja müristab; ning edasi paar sõna UPSist ja piksekaitsetest veel: kui see toiteplokk oleks vahetatud välja mitte-garantii korras, oleks töö+ vara olnud ca xxx krooni, korraliku firma piksekaitse aga vaid ca 500 krooni, odavamad upsid alla 2000 krooni. mõtle, mees, enne kui saba seina pistad)

[pets] Meie teine seekordne juhtum oli arvuti, mis arusaamatutel põhjustel oli töötamast lakanud -- võib vaid oletada, mis talle tegelikult ei meeldinud. Kerge mäluvärskendus tõi ta elule tagasi aga mina leidsin Lembitu juurest ühe hoopis huvitavama loo: nimelt netiühenduse, olgu selleks siis ADSL või kaablimodem, jagamine kodus.

[lembit] ei osanud küsida, kaks võrkarit, tegelt bridgi taga palju porte vaba

[pets, veiko?] Üks levinumaid väärarvamusi on nimelt see, et kodus netti arvutite vahel jagades peab arvutisse paneme mitu võrgukaarti: ühe ADSLi jaoks ja teise ülejäänud arvutitega ühendamiseks. Nii kummaline kui see ka ei ole, seda traati mööda saab liikuda korraga väga mitut sorti informatsioon. Kui sinu arvuti toimib netijagajana, siis tuleb näiteks üks veebilehekülg modemist temani mööda seda kaablit, tema vaatab kellele see tegelikult mõeldud oli ja paneb samasse kaablisse tagasi, ja lõppadressaat nopib selle siis uuesti välja. Täiesti töötav lahendus -- aga muidugi vaid juhul, kui sul on olemas hubi kuhu kõik need arvutid ühendada. Näiteks Lembitul oli see juba ADSL-modemisse sisse ehitatud.

Loomulikult peaks sellise jagamise jaoks siin arvutis jooksma ka üks programm, mis neid veebilehekülgi kodu piires edasi saadab -- aga ausalt öeldes ei ole see teab mis hea lahendus. ...(mis oleks)

[veiko] (kas sellest küssast et miks IE kinni jookseb kah midagi selgus?)

Tehniline nupp 2 min

[pets] Sarvik kogus hooaja alguses ohtralt populaarsust näidates ühte karbikest, mille sees oli kõvaketas ja mis käis arvutil USB-porti ning võimaldas mugavalt andmeid transportida.

Kui Sarviku lahendus mahtus vabalt pintsaku taskusse siis minul on tänaseks välja valitud midagi hoopis väiksemat: kõigepealt on olemas võtmehoidja-suurused USB mälu-pistikud mida saab kasutada info transpordiks flopiketta asemel. Mugav, aga kipub kallis olema. Soodsam ja universaalsem lahendus oleks aga selline: siin on mul üks 128MB compact flash mälukivi, selliseid kasutatakse reeglina fotokates. Ja lisaks üks pesa, mis lubab seda ühendada arvuti USB-pordiga. Uuemad operatsioonisüsteemid tunnevad sellise mälu ära lennult ja näitavad sulle My Computer'i all välja kui ühe lisaketta, vanemate puhul peab selleks aga CD pealt vastava draiveri installeerima.

Tulemus on võtmehoidjast suurem, aga suurem on ka mälu maht -- tervelt viiendik CDst! Mulle meenub, et umbes 5 aastat tagasi olin ma üliõnnelik, kui sain endale 230MB mahutava magnet-optilise kettaseadme... Mille kettad ei olnud muideks oluliselt odavamad sellest mälust.

Ah jah, hindadest: selline 128MB mälu maksab hetkel odavamates kohtades ca 1240 krooni ja adapter 400 krooni. Ja vastuseks eeldatavasti korduma kippuvale küsimusele: "kust seda kõike saab" ütlen juba ette, et vajaliku infi leiab ikka www.tehnokratt.net alt.

Küss & Vass 2 min

Q1: Ja kõige lõppu meie kirjakasti rubriik. Alustaks sedapuhku ühe nõuandega mis juba vähemalt kahel korral pole saatesse mahtunud. See on tulnud nimelt televaatajalt ja minu poolt vaid veidi täiendatud: nähtavasti inspireerituna Sarviku soovitusest keelata netibrauseril liikuvate piltide näitamine kirjutab meile Alvar kes soovitab reklaamid hoopis ära koristada, programmiks pakub Banner Zapperit.

A1: Igati asjalik soovitus, ainult et Banner Zapper on jaosvara ehk nad tahaksid mõne aja pärast sinult selle eest siiski raha saada. Otsisin veidi netis ringi ja leidsin hulga viiteid tasuta programmidele sellisest internetireklaamiga sõdivast saidist nagu www.junglemouse.co.uk/pop -- näiteks WebWasher mis kaitseb sind vähemalt viiel erineval viisil: koristab ära reklaamid, ei lase avaneda pop-up reklaamidel, piirab nn küpsiste abil sinu veebikäitumise jälgimist ja teeb veel palju muudki. Ja WebWasher on koduseks kasutamiseks täiesti tasuta -- tõsi, kontorisse tuleks ikkagi osta. Kui kellelgi on aga soovitada mõnda veel paremat ja seejuures vähemalt kodukasutuseks tasuta olevat programmi kaitseks netireklaami vastu, siis lisage oma soovitused meie veebilehele mis on endiselt www.tehnokratt.net (simm: viitsid, pane endale see WebWasher peale, tee pilti samadest lehekülgedest enne ja pärast; automaatselt kõiki Eesti rekkaane maha ei võta nii et kola veidi väljasmaal; lisaks: seadistustest vaja panna et ei tuleks pop-up aknaid mis kah jube tüütud)

Q2: Ja Jaak kirjutab meile: Ma olen juba tükk aega sellele mõelnud, et miks ei looda sellist serverit, kus oleks võimalik hackeritel oma võimekusi testida ja seal võiks veel järjest raskemaks minna ja sellega saaks tegelikult ka uuendada ka turvasüsteeme! Ning oleks ka hea ülevaade hackeritest! Kui selline server on kuskil võiks ju seda ka reklaamida!

V2: Jaak, meil on suur heameel sulle teada anda, et selline server on isegi Eestis olemas, aadressiks www.hack.ee. Tuleb tunnistada, et Tehnokratil sellega ammusest ajast käsi sees, nimelt sai see koos praeguse minut.ee rahvaga pandud üles Tiigrituuri tarbeks. Sellest ajast on serverile mittu korda tuul alla tehtud ja administraator Ruut on pidanud süsteemi aina turvalisemaks muutma. Aga lähemalt võtame turvalisuse teema ette juba järgmises saates: mul on nimelt kange tahtmine näidata, et ineternett pole sugugi üks totaalselt anonüümne koht ning need, kes valesse arvutisse häkkida üritavad, võivad üsna kergelt vahele jääda. Sellest siis lähemalt nädala pärast.

Lõpu-lehv-lehv 0,5 min

[pets] Ja ongi kratt jälle omadega ühel pool. Kirjutage meile kindlasti, aadressiks www.tehnokratt.net nagu ikka -- ja kuulake meid kolmapäeval KUKUst, kell 1030 ja 1230. Minu ja kogu meie saatetiimi poolt aga nagu ikka: lehv-lehv.

Kommenteeri!