Tehnokratt W143 / 28.10.01: kasutatud arvutid

• LAIEND:
• DIKTORITEKST:
• TÄNA SAATES:
• ESINEJATE TIITRID:
  Robert J. Mical, hull teadlane
  Sami Sallinen, G-cluster
  Margus Danil, vt lähemalt www.beesting.ee
  Mart Marandi, vt lähemalt www.itc.ee
  Roman Märtson, eeskujulik tööandja: Lehepunkt
  Arne Ansper, X-mees
  Uuno Vallner, kodanikukeskne riigiametnik
• VEEBIAADRESSID MIDA VÕIKS VIHJATA:
• TÄNAME:
  Ringhäälingunõukogu
  Saatejuhi kaamera HP Bazaaril: Sony DCR-TRV 730E, Sony Baltic
  Võttekohad: Boulevard kohvik
• MEDIALOG: KRT_W143.ALE
• VÕTTED: teisip Beesting, ITC kolmap 1115 Lehepunkt, Arne Ansper (Hiiul?), 1400 Uno Vallner (Toompea?), petsi spiigud siin und seal neljap pets pisikese kaameliga soomes

Algusnupp 3 min:

[pets] Käes on aeg valge pulbri teema korraks rahule jätta ja tehnoloogiamaailma sukelduda. Tänases saates räägiks aga pikemalt sellisest… second hand tehnoloogiast ehk kasutatud arvutitest – nimelt räägitakse linna peal, et 3000 krooniga saab täiesti surfimiskõlbuliku arvuti. Lisaks piilume veidi e-riigi selgroogu ehk X-teed või ristteed, enne seda kõike võtan mina aga jälle kord oma pisikese kaamera ja lähen jälle reisu peale. Sedapuhku Helsinkisse ja kohaks on HP Bazaar kus pakutakse kuuldavasti head ja paremat teemal mobiilsed e-teenused.

(siit edasi vastavalt neljap saadavale materjalile – arvatavasti läheb petsi tekst „aga kõigepealt tuleks lahti seletada, mis on mobiilne e-teenus…“, katsuks saada selle kohta kellegi selgituse ja seal peaks olema kohal midagi 30 firmat igat masti leiutistega, valiks nt 3 tükki välja ja laseks vastaval asjapulgal kiirelt seletada a 30 sek mis on; kokkuvõte) veebist www.hpbazaar.com

TÕLGE:

See siin on parim keskkond inseneri jaoks. Kui insenerid töötavad projektiga on nad harilikult kontoris, oma firmas, neil on tähtajad, töögraafikud ja ülemused kes neid pidevalt tüütavad. Võtta nad sellest keskkonnast välja ja tuua siia kus nad saavad töötada nagu insenerid, teineteisele lähedal, arendada tarkvara – see on nagu suur sulatusahi, kus nad söövad koos, magavad koos, töötavad õlg õla kõrval, lahendavad probleeme. See on selline võrratu sulatusahi mis lubab neil olla palju produktiivsemad, palju loomingulisemad kui nad muidu oleksid.

Ma olen absoluutselt veendunud, et PDAd saavad olema oluline osa meelelahutusest. On olemas 2 sorti pihuarvuteid ja mobiilseid seadmeid. Kõigepealt Mobiiltelefonid ja teised lihtsad seadmed millest minu firma pole huvitatud -- meie oleme huvitatud ainult tõesti võimsatest seadmetest, mis suudavad, kui nende peal õige tarkvara jookseb, jooksutada konsoolitaseme mängu, nagu varasemad PC või PlayStationi omad.

See toimib üllatavalt hästi, keegi proovinutest pole kurtnud. Viivitust võib muidugi märgata kui väga täpselt jälgida. Ja seda ka mitme mängijaga mängude puhul? Jah, nimelt mitme mängija puhul on see hea, kui mängijad saavad olla koos.

Sa võid võtta pihuarvuti ja mängida kus iganes sa tahaksid ja millal iganes sa tahaksid. Ja see on see mida tarbijad tegelikult soovivad, sest see on enam kui lihtsalt võimalus mängida kus iganes tahaksid, aga võimalus olla ühenduses teiste inimestega. Kui on olemas kohtvõrk, siis saavad mänguga liituda kõik ja see on võimalik kõikjal – lennukis, rongis, bussis, lõbustuspargis karussellijärjekorras. See on asi mida tarbijad mõistavad – nad ei ole sellest veel kuulnud, aga revolutsioon on tulekul.

Ja sa näed seda tulemas lähema 2 aasta joksul? 2-3 aasta jooksul: tehnoloogia on selleks ajaks olemas, tarkvarafirmad saavad maitse suhu ja hakkavad looma tõeliselt tasemel mitme mängija mänge ning selle pealt piisavalt kasumit teenima. Me näeme kolme aasta pärast, et me kõik mängime neid tõsiselt vingeid mänge ja ma lihtsalt ei suuda seda aega ära oodata.

Põhiteema: second hand

[pets] sedapalju tehnoloogiast mis enamuse jaoks meist alles kauge tulevik ja kindlasti maksab vähemalt alguses päris palju. Võtaks ette hoopis sellised arvutid mis olid uued vahest 4-5 aastat tagasi aga mis sellegi poolest näiteks netis surfamiseks igati sobivad. Ja idee selleks teemaks sain Väätsal käies – kui interneti püsiühendus maksab 150 krooni kuus peaks see olema kättesaadav tõesti igaühele, paraku on paljude meelest arvuti ise pööraselt kallis – aga kui ma ütlen, et mul on siin ümbriku sees näiteks 3000 krooni ja ma kavatsen selle eest osta arvuti, siis mulle tundub, et päris mitmed mõtlevad ümber. Aga enne, kui alustame, paar hoiatust: kasutatud arvuti on siiski kasutatud arvuti ja temale ei maksa panna samasuguseid lootuseid nagu uuele arvutile.

[pets] (romula? second-hand?) Kasutatud arvutit ostes mõtle, kust ostad – lehekuulutusega või nurga taga müüdav võib olla varastatud kraam, samuti ei pruugi müüja olla enam tabatav kui arvuti kohe peale ostmist rikki läheb Mina olen tänaseks saateks valinud välja paar kohta mis on toiminud juba aastaid ning mis on kasutatud arvutite vallas tuntud tegijad. Alustaks vahest sellisest kohast nagu Beesting ja küsimusega – kust üldse tulevad kasutatud arvutid?

[beesting] (kust tulevad kasutatud arvutid; et selline arvuti hea esimeseks arvutiks, kui ei tea mida tahaks ja õieti ei oska ka veel midagi; mida saab 3000 eest, mida 5000 eest, mida peaks tähele panema) 2-3 min max

[pets] (tõenäoliselt paneks Beestingu ja ITC vastused vaheldumisi, hea oleks petsile mikker kah külge et küss peale saaks) Teiseks kohaks valisin ITC ehk kontoritehnika lammutuskoja – ja ega ma ausalt öeldes Tallinnas palju rohkem selliseid tegelasi ei teagi.

www.beesting.ee, www.itc.ee

[itc] (samad küssad mis beesting, kumb vastab paremini läheb käiku ;-)

[pets] ja üks huvi on mul veel, nimelt kasutatud arvutid väljaspool tallinna, mingi sisetunne ütleb et just maal peaksid need hästi kaubaks minema

[lyyt??] (kuidas nt Jõgevamaal kasutatud arvutite biznis läheb, mida inimesed ostavad & arvavad, palju sinu hinnangul on kasutatud vs uute arvutite vahekord hetkel müüdavast kraamist) max minut

[pets] ehk nagu alguses lubatud, 3000 krooniga saab igati surfimiskõlbuliku masina, ole sa siis Tallinnas või mujal. Aga minul on kasutatud arvutite teemasse veel üks mõte: nimelt mida teha, kui sinu firmal mõned arvutid päristööks liiga vanaks jäävad? Kaks ideed: miks mitte plaanida aasta lõppu uute arvutite ostmist ja vanad töötajatele jõulupreemiaks välja jagada? Kellel endal pole vaja leiab kindlasti noorema või kaugemal elava sugulase, keda õnnelikuks teha. Või mis oleks, kui teeks nii nagu Lehepunkt, nemad tõsi küll uute arvutite abil: pane töötajatele ühiskasutuseks välja.

[lehepunkt] (kommenteerib miks, mida võidab)

[pets] (lõpetab mingi hurraaga)

Reklaamiauk

Sarvik 2 min

Lisateema: X-tee

(kirjutab iljem, teeb omme, 2 intervjuud mis seletavad mis asja taga on ja mis tolku oleks; X-tee on seesama, millest Ain rääkis eelmine nädal kui IDkaardi kasutusest, seal tahvli peal mäletad)

vt www.riik.ee/ristmik

[pets] Eelmises saates rääkisime IDkaardist ja Ain Järv joonistas selle käigus seinale pildi kus oli ka mainitud Xteed ehk ristteed. Me ei süvenenud tookord sellesse rohkem kui et märkisime ära, et tegemist on eri riigiasutuste ühendamisega ühte võrku. Räägiks sellest aga täna veidi lähemalt, eksperdiks on Arne Ansper kes väidetavasti kõige kompetentsem jutustaja selles osas:

[arne] (mis asi on X-tee, milleks see loodud on, kuidas toimib, kellele kasu tõused)

[uno] (kuidas asi riigi poolt paistab, miks vajalik, mida annab säästa või võita)

Tehniline nupp

Kirjutatud CD plaatide erinevused, kaua säilivad, kuidas teha kindlaks mis sorti plaat on (vastav proge olemas mis ütleb), viited vastavattele FAQdele.

vt tekst ingliskeelsena ei hakka siinkohal juttu ümber kribama, teen kiire kokkuvõtte ingliskeelsest (ja proovin viidatud utiliiti) http://www.theharrowgroup.com/articles/20011022/20011022.htm#_Toc528139081

Küss ja Vass

Q1: Ja jälle on käes meie viktoriin: teie küsite ja mina katsun vastata. Kõigeapealt eelmise nädala fondi-teema jätkuks: tommionu tunneb huvi, kust saaks arvutisse puuduva fondi nimega Times New Roman Baltic, näiteks meie poolt soovitatud fontfile.com alt seda ei leia.

A1: Vastus on sedapuhku veidi keerulisem kui veebiviide. Nimelt on meil kõigil arvutis olemas Windowsiga kaasa tulev Times New Roman ja see on üks hetkel veel üsna vähestest nn OpenType fontidest mis võivad sisaldada korraga kõigi maailma keelte krõnksatrullasid -- ehk et lõpuks ometi paistab silmapiiril aeg, kus eestlased saavad tagasi oma katusega z'i ehk zhee ning lätlastel kaovad probleemid oma keelespetsiifiliste märkidega. Paraku on siin üks väike aga: nimelt ei oska vanemat sorti programmid niipaljude tähtedega midagi pihta hakata ja selleks teeb Windows kerget potjomkinit ja näitab neile ühte Times New Roman'it mitmena, pannes näiteks Baltic lõpuga fonti sisse meile vajalikku ning türklastele ja kreeklastele jälle selle, mis neil vaja. Aga selleks, et selline vingem Times New Romani versioon sinu arvutis toimiks tuleb minna Control Panels -> AddRemove Software -> AddRemove Windows Components ning sealt keelte alt valida mis vaja -- balti või türgi. Selle operatsiooni õnnestumiseks on muideks vaja, et sul oleks käepärast Windowsi CD või et selle sisu oleks eelnevalt arvutitootja poolt kõvakettale kopeeritud.

Q2: ixtys tunneb aga huvi tasuta kontoritarkvara vastu, kirjutades et tema firmas kulub lähema paari aasta jooksul MS Office'i uuendamiseks üle 15 tuhande krooni.

A2: Vastame: Ixtys, sul läheb veel hästi -- suurematel firmadel on kulu tarkvarauuenduste peale märksa hullem. Aga tasuta tarkvarast -- ixtys on ise lisanud ka ühe vastuse, nimelt StarOffice on tasuta kontoripakett mida kõige sagedamini mainitakse. Mina aga pakuks hoopis sellist asja nagu 602 Pro PC Suite -- täiesti tasuta ja alla vaja laadida vaid 14 megabaiti ehk isegi modemikasutaja elab selle üle. Failid on Wordi ja Exceli formaadis ning Eestimaised kasutajad kiidavad paremaks ja töökindlamaks kui vahest laiemalt tuntud StarOffice. Välimus on minumeelest eriti lihtne, arusaadav ja kaunis ja menüüd minumeelest piisavalt sarnased Wordiga, nii et kasutajatel ei tohiks üleminekuga probleeme olla. Kes tahab sama paketi veidi võimsama versiooni osta 200 dollari eest kontori kohta. Jah, sa maksad alla 4000 krooni ja võid seda kasutada kasvõi terves Hansapanga peakontoris täiesti legaalselt. Nende veebilehelt leiad sa aga ka mitemeid muid tarvilikke tööriistu, mh faksi- ja epostiserverid. Ja nimi 602? See tuleneb sellest, et kunagi aastal 1989 registreeris see seltskond ennast Tshehhimaal arvutiklubina ja sai registrinumbriks 602. Tänapäeval on muidugi tegemist igati soliidse firmaga mille tarkvara kasutatakse enam kui 80 riigis. Vaid üks aga -- kui vaid õnnestuks 602 Pro PC Suite jaoks saada ka eestikeelne õigekirjakontroll ja poolitus...

Q3: Ja viimane küsimus on superlühike: Siim küsib meie käest kust saaks tasuta endale DirectX 8?

A3: DirectX on komponent mis on hädavajalik Windowsi all käivate mängude ja muu multimeedia jaoks. Leiab selle loomulikult www.microsoft.com/directx -- aga ma väga soovitaks kõigil lihtsalt teie enda aja kokkuhoidmise asemel kõigepealt tippida teid huvitavad otsisõnad, näiteks directx download google.com otsimootorisse. Uskuge mind ja veel miljoneid arvutikasutajaid, te saate sealt vastuse umbes 0,35 sekundiga.

Lõpu-leff-leff

[pets] ja ongi selleks korraks jälle Kratiga ühele poole saadud. Rõõmustage meid küsimuste ja kommentaaridega meie veebilehel tehnokratt.net, vaadake kordust tv.ee alt ja kuulake meid kolmapäeval 1030 ja 1230 KUKUraadiost. Minult ja kogu saatetiimilt aga siinkohal leff leff nigu ikka!

Kommenteeri!