Tehnokratt W142 / 21.10.01: ID-kaardindus

• LAIEND:
• DIKTORITEKST:
• TÄNA SAATES:
• ESINEJATE TIITRID:
  xxx xxx, Antsla vallavanem
  Kalle Jõgeva, maakondliku tähtsusega ITpealik
  Ain Järv, Sisemininisteeriumist aga täidab Teede & Sideministeeriumi tellimust
  Ignar Fjuk, Pole otseselt IDkaardi vastu aga tahaks niisama saada
  Henn Sarv, vuntsidega härrasmees (vaatajakirjast: "See vuntsidega härrasmees (isegi nime ei tea) seletas, kuidas näiteks Hotmaili meilid Outlooki saada" ...)
  Keijo, arvutikasutaja
  Eiko Vaikjärv, Arvutitohter
  Veiko Piirsalu, Arvutitohter
• VEEBIAADRESSID MIDA VÕIKS VIHJATA:
  www.antsla.ee
  vt tehnokrati esielehel link IDkaardi peale...
• TÄNAME:
  Parteid, valitsust ja riigikogu
  Microlink hooldus (ehk Arvutitohtrid)
  Ordi (Trust Televiewer)
  Võttekohad: Kohvik Brasserie, HT Comp netikohvik
• MEDIALOG: krt_w142.ale
• VÕTTED: Pets käib teisipäeval Arvutitohtrit tegemas 1-2 kohta koos Eikoga; kolmap: põhiteema intervjuud & petsi spiigid, petsi spiik saate algusesse, Q&A, üks mitte-tehniline nupp; neljap: Pets on ära, MLis Veikoga kokkuvõttev nõuanne Arvutitohtrite juurde, webshots

Algusnupp 3 min:

(pets on neljap Võrumaal loenguid pidamas ja teeb väikse kaameraga mõned mikro-intervjuud, aga sinna ette oleks vaja pista miski saate-alguse spiik enivei:)

[pets] Käes on järjekordne Tehnokrati aeg ja seekord teeme pikemalt juttu ID-kaardi teemast -- poliitikat on piisavalt tehtud, vaataks veidi asja sisulist poolt. Ning lisaks sellele on paras aeg võtta ette üks retk koos Arvutitohtritega. Aga enne neid: mina kui e-evangelist käisin neljapäeval Väimelas ja Antslas levitamas e-maailmavaadet ning võtsin igaks juhuks kaasa oma Digi-8 kaamera et uurida veidi seda, kuidas võrukeste juures e-asja aetakse.

Põhiteema: ID-kaardindus 8 min

[pets] Sedapalju tõestuseks sellest, et ka väljaspool Tallinna leiab elu ning kohati tundub see isegi reaalsem ja mõttekam kui meil siin pealinnas. Nimelt on viimasel ajal poliitikud leidnud täiesti uue ja vinge kaika millega teineteist materdada -- nimelt ID kaart. Laiemale üldusele on ID kaart vist teada kui üks kohutav kohustus mis meile kõigile kaela määritakse, paraku on selle e-asja puhul jäänud totaalselt tagaplaanile kõik, mis seotud tehnilise poole või reaalse kasutamise ja kasuga. Kes tahab tehnilise poolega tutvust teha leiab tehnokratt.net alt kõik vajalikud viited, aga meie alustame sedapuhku rahva häälega. (30 sek)

[pets] Aga enne kui asi maha matta, vaataks siiski, millega on tegelikult tegemist ja mida asjast võita annaks. Minu käes on Eesti ID-kaardi demokaart oma füüsilisel kujul: erinevalt minu üsna näbrastunud vanast passist on see märksa vastupidavam ja erievalt meie senistest pangakaartidest ilma magnetribata, kogu tema elektrooniline pool asub nende vaskkontaktide taga, samuti nagu telefonikaardil või mobiiltelefoni SIM-kaardil. Seda võiks nimetada kaardi mäluks aga õigem oleks öelda siiski: imepisike arvuti. Kaardi väljaandmisel salvestatakse siia täpselt sama info, mis on kaardi peale trükitud ning lisaks selline asi mida võiks nimetada sinu digitaalseks allkirjaks. Selle abil on sul võimalik kinnitada e-dokumente -- seejuures nii, et neid kohe kindlasti pärast allkirjastamist muuta ei saa, tuvastada oma isikut üle interneti ja soovi korral ka oma e-kirjavahetust salastada. Kõike seda aga ainult juhul, kui sa tead oma PIN-koodi. (alla 1min)

[Ain Järv] (lugu pole mitte tehnoloogias vaid selles kuidas seda rakendada, millised teenused, digiallkirja seadus) 1 min

[pets] Väga palju on räägitud sellest, et ID-kaardiga saab teha kõiki maailma asju alates haigekassakaardist ja juhilubadest kuni riigipiruka jagamiseni välja. See tekitab paljudes mõtte, et me peame nüüd siia pisikesele pinnale hakkama kirjutama meeletutes kogustes informatsiooni. Tegelikult jaguneb seeinf tänapäeval hoopis teisiti. 30 sek

[ain? kaur?] (registrid, ligipääs) 1-1.5 min

[pets] mina teeksin siin ühe lihtsa rehkenduse. keskmine palk oli mõni aeg tagasi umbes 5250 krooni, lisame siia juure sots- ja haigekassamaksu ning jagame tööpäevade ja tundidega ning me saame umbes 45 krooni tund, lisades kontroipinna üüri ja muud kulud on tulemus kindlasti suurem kui 60 krooni tund ehk kroon ja minut -- ja ametniku juures olles tiksub korraga nii tema kui sinu aeg. ja kui meil õnnestuks kuidagi seda aega kokku hoida, tuleks minu meelest sääst üsna nobedalt.

[ignar fjuk?] (kommenteerib, miks ei ole hea -- palju neid toiminguid ikka on, liiga suur projekt, 1-2 min)

[pets] Kui Ignar minult eile küsis, et mis on siis need teenused mida ma nii väga kasutada tahaksin, ei osanud ma talle järsku vastata -- tõesti, mida ma siis ikkagi riigist vajan. Veidi maha istudes ja viimase poole aasta peale tagasi mõeldes sain järgmise nimekirja:

juhiloa taotlus 2h + sõit
kinnisvara -- müüja Võrus, emmal kummal 2 x käia
lapse sünni registreerimine 15 minutit x 3 inimest
lapsele haigekassakaart
toetused lapsele
tunnistus politseile
uue passi taotlus 1h
arvelevõtt maksuametis
tom.riik.ee

aga minugi poolest anname asja pankadele: las iga riigiamet teeb 2-3-4 lahendust (või paneme ülejäänud pangad lihtsalt kinni), ja tegelikult võiks samal moel outsourc'ida ka kogu valitsuse Hansapangale või siis hoopis ESS / Falckile. Ja eks nad saaksid vist riigikogumisega kah kenasti hakkama.

Reklaamiauk

Sarviku nupp 2 min

(on meil juba olemas, eksju?)

Arvutitohtrid 5 min

[pets] ja nüüd järjekordne annus Arvutitohtreid, kelle jaoks telefoni teel saabunud veakirjeldus ei pruugu anda vähimatki aimu tegelikust olukorrast, lisaks aga erakorraline friik-show: mida teeb arvutile välk ja mis juhtub, kui arvuti teiselt korruselt alla kukub. aga kõigepealt siiski meie kodukülastus: Eikol on kirjas et monitoril on rohelised triibud ja arvuti teeb ise restarti.

[eiko?, kasutaja Keijo?] (probleemi kirjeldus ka Digi8 peal, kui heli sobib siis hoopis sealt)

[pets] tegelikkus on aga hoopiski erinev: Eiko avastab, et arvuti on jõudnud üsna ebastabiilsesse seisu tänu arvutiga kaasas olnud CDdelt tarkvara installimisele.

[kasutaja Keijo] (tulid need kaasa, ei teadnud jah mis teha)

[eiko] (kui on lindist hea heliga: ei maksa peale panna)

[veiko] (teha neljap 1230 MLis: seleta lahti, miks need CDd seal kaasas on ja millal neid kasutada maksab ja millal kindlasti mitte; et hoia kindlasti alles aga pane kohta, kus ise ja naised-lapsed kogemata näppe taha ei aja) 1,5 min

[pets] nagu näha võib tegelik viga erineda telefoni teel teada antust nagu öö ja päev: roheline triip oli tekkinud korra ekraani ülaserva arvuti kinnijooksmise tagajärjel ning restartimist nõudis lihtsalt tarkvara installerimine. aga selleks arvutitohtrid kodudes käivadki, et sellistele probleemidele pihta saada. aga nüüd, ladies and gentleman, friik-show. Kõigepealt arvuti mis oli jäänud saba pidi seina äikse ajal: nagu näha on modem korpuse külge just nagu punktkeevitusega kinnitatud.

[veiko] (mida õpetlikku öelda? arvuti välja... äkki kommenteeriks neid piksekaitsmega 190-krooniseid pikendusi kuidagi, st et kindlasti hea mote aga teab kas aitab ikka -- aga no parem kui ei muhvigi) 30 sek

[pets] ja veel üks friik: sellel arvutil ütles ülesse toiteplokk ning omanikul õnnestus see enne remonti toomist veel ka teiselt korruselt alla pillata. Kui eelmisel puhul sai vähemalt korpuse kasutusele võtta, siis sedapuku läheb küll vist kõik vahetusse. Ja ma ei pea vist lisama, et kumbki juhtum garantii alla ei lähe.

Mitte-tehniline nupp 2 min

[pets] Kui see nüüd veidi liiga tehniliseks läks siis tuleks tavaliste kasutajate juurde tagasi ja kordaks ühte õpetust, millest sai räägitud umbes aasta tagasi: nimelt kuidas maksta pangakaardiga netipoodides nii, et ei peaks kurikaelu kartma. Teadupoolest on üsna levinud krediitkaardi-numbritega seotud kuritegevus ja meie esimene soovitus on kindlasti osta ainult tuntud nimega kohtadest ning muu hulgas kontrollida, et netibrauseri akna allservas oleks näha turvalist sidet kinnitav märk, näiteks minul on siin tabalukk. Aga üks soovitus oleks veel: nimelt Ühispanga U-kaart. See on virutaalne deebetkaart mille saad endale tekitada U-pangas ehk Ühispanga netipangas, see kehtib 7 päeva ja limiidiks võid panna täpselt selle summa, mis sul on kavas ära kasutada.

U-kaardi tegemine käib lihtsalt: U-pangas valid lepingud, pangakaardid, u-kaardi avamine, siin on vaja sisestada vaid limiidisumma ning nõustuda lepingu tingimustega. Päris plastikust kaarti sulle ei väljastata, kirjutad saadud numbrijada lihtsalt ülesse ja kasutad seda netipoes oma päris-kaardi numbri asemel. Märksa kuivem ja puhtam tunne.

Tõsi, kõige selle jaoks peab sul olema konto Ühispangas ja samuti U-panga leping -- aga asi see siis oma raha turvalisuse nimel üks pangakonto juurde teha ja sinna vahel veidi raha kanda, kus iganes su päris-konto ka ei asuks.

Küss ja vass

K1: Ja ongi käes meie viktoriin: teie küsite, mina vastan. Esimene küsimus on mul pikalt vastust oodanud -- nimelt on mitmed küsinud kas saaks arvuti monitori-pilti kuidagi ka teleka ekraanile näidata?

V1: Loomulikult on olemas spetsiaalsed video-väljundiga graafikakaardid, isegi paaril eelmises saates näidatud läpakal olid sellised olemas, aga mina leidsin midagi ka ülejäänud kodanikele: nimelt Trust'i Televiewer ehk pisike karbike mis maksab tiba peale 1000 krooni ning ühendub sinu arvuti ja monitori vahele andes välja tavalise kollase ehk komposiitvideo, lisaks S-video ja eriti hea kvaliteedi soovijatele ka RGB läbi SCART-pistiku. Küljepeal on aga nupud pildi nihutamiseks ja suurendamiseks. Kuigi Televiewer toetab resolutsioone kuni 1024x768 kipub nende puhul pilt teleka jaoks siiski liiga kribuks minema, 640x480 on aga igati OK.

K2: Jane küsib: Kust saaks oma arvutisse uusi ja huvitavaid fonte ehk kirjatüüpe juurde tõmmata ja kas neid on ka tasuta võimalik saada?

V2: Leiab ikka, aga enne paar hoiatust. Nimelt kipub suur osa tasuta fontidest olema kellegi harrastaja näputöö ja kuigi font võib olla naljakas või nunnu ei pruugi ta olla tehniliselt tasemel -- profifontidel on näiteks ükshaaval paika pandud tähevahed, näiteks A ja V peaksid veidi teineteise otsa minema et ei jääks muljet tühikust jne. Lisaks võivad neid fontides puududa või olla eriti kehvalt tehtud täpitähed ning ära unusta, et kui sa oled teinud mõne dokumendi sellise tasuta fondiga ja selle sõbrale saadad siis temal ei pruugi seda fonti teps mitte olla. Aga hoiatused antud vaata näiteks aadressile www.fontfile.com kust leiab kenasti teemadeks sorteeritult fonte igaks elujuhtumiks.

K3: Ja Veigo kirjutab et nägi kunagi Kanal 2st seriaali F/X, kus tegelane juhtis kogu oma majapidamist ühest puldist.

V3: Pole ise seda näinud, aga kõige levinum tehnoloogia kodu automatiseerimiseks tundub olevat X10 -- selle jaoks on olemas tohutult palju erinevaid seadmeid ja juhtpulte ning kogu suhtlus toimub kasutades kodus olemasolevat elektrivõrku. Ainus probleem mille olen põgusal tutvumisel avastanud on see, et 110 volti on standard ja 220 voldi seadmeid tuleb mõnevõrra otsida. Igal juhul võiks alustada näiteks aadressilt www.smarthome.com -- ja kui keegi vaatajatest juba kasutab oma majapidamises X10t, siis andke meile kindlasti teada, tahaks sellest kindlasti pikemalt rääkida aga pole nagu ühtegi elusat seadet ise käega katsuda saanud.

Lõpu-lehv-lehv

[pets] ja ongi kratt jälle läbi ning minul ei jää üle muud kui julgustada teid küsima ja kommenteerima meie veebilehel mille aadressiks on endiselt tehnokratt.net, vaatama kordust tv.ee alt ja kuulama meid kolmapäeval 1030 ja 1230 kukust. Siinkohal minult ja krati-tiimilt teile kõigile lehv-lehv.

Kommenteeri!